Langi seadus: parem mitte abielluda!

AIN SEPPIK,      26. september 2007


Kinnitan, et meil on uut perekonnaseadust vaja. Meil on vaja peresuhete uut regulatsiooni ning lõppude lõpuks on meil vaja lõpule viia eraõiguse reform. Selles ei ole mingit kahtlust.
See seadus paneks i-le punkti, ning võiksime kõik rahul ja rõõmsad olla. Seadus iseenesest on koostatud professionaalselt, ning ses osas ei ole justiitsministrile ja tema meeskonnale midagi ette heita.

Kuid Riigikogu kohus on teha poliitilisi valikuid. Justiitsminister ja kogu praegune valitsus on teinud ühe põhimõttelise ja senist õiguskorda kardinaalselt muutva poliitilise valiku: perekonnasuhetes minnakse üle Eestis aastakümneid kehtinud abikaasade ühisvara süsteemilt lahusvara süsteemile. See on põhimõtteline muudatus, mis puudutab tuhandeid ja tuhandeid inimesi ning nende igapäevast elu.

Kannapööre Eesti ajaloolises õiguspraktikas

Minister muidugi põhjendas sellist kannapööret senises õiguspraktikas. Põhimõtteliselt on mõlemal süsteemil oma head ja vead, mustvalgeid süsteeme ega lahendusi ei ole. See on tõsi. Pealegi oskavad Justiitsministeeriumi osavad ametnikud meile kõik vajaliku viie minutiga selgeks teha, nii et hakkame seda mitte ainult uskuma, vaid igavesti uskuma.

Kuid Keskerakonna fraktsiooni jaoks on seadusandluse stabiilsus omaette väärtus. Peab ütlema, et isegi Rein Lang ei suutnud meid veenda, et kavandatav abieluvara süsteem on parem kui senikehtiv. Pärimisõigust juba muudetakse kardinaalselt, nüüd oleme perekonnaseaduse kallal, ja tehakse täpselt samasugune kannapööre. Seda muuseas tunnistab minister ju ka ise eelnõu seletuskirjas: "Sisuliselt annab eelnõus sätestatud abikaasade seadusjärgne varasuhe samasuguse lõpptulemuse nagu ka abikaasade varaühisus kehtiva perekonnaseaduse kohaselt."

Kui see tõesti on tõsi – aga see vist on tõsi –, siis milleks muuta abieluvara süsteemi nii kardinaalselt? Oleme veendunud, et ka kehtivat varaühisuse süsteemi saab kaasajastada, ning soovitame Justiitsministeeriumil sellega tegelda. Minister tunnistas ju ka ise: süsteemi on võimalik kaasajastada, seda on tingimata vaja.

Keskerakond abieluvara süsteemi muutmist ei poolda ega saa seetõttu eelnõu toetada.

Kuid asi on hullem

Asi on natuke hullem. Mõni aeg tagasi ei olnud selle seaduseelnõu mingisuguses variandis (ma olen nendega nii palju kokku puutunud) rakendussätteid. Nüüd on minu ja paljude teiste inimeste mõte: mis saab nendest, kellel on õnn või õnnetus olnud abiellu astuda ja kes on praegu abielus? Mis saab nende varast? Kehtib ju praegu ühisvara süsteem.

Hetkel jääb küll mulje, nagu oleks keegi need rakendussätted eelnõule kiirustades otsa traageldanud. Mida muud võib arvata 210. paragrahvist, mis sätestab, et käsitletav perekonnaseadus, mida Riigikogu praegu menetleb, laieneb kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks? Aga milline seadus laieneb sel juhul perekonnaõiguslikele suhetele, mis tekivad pärast seaduse jõustumist? Või arvestatakse, et keegi enam ei abiellugi, kui seda seadust loeb? Tõenäoliselt võib see nii juhtuda, sest, esiteks, sellest seadusest ei saa keegi aru, ja kui keegi aru saab, siis ta ei abiellu. Parem elada kuidagi ilma, sõlmida ühise tegutsemise leping, või mis seal seletuskirjas veel soovitatigi.

Nii et seda me ei tea, milline seadus kehtib abielu- ja perekonnasuhete kohta siis, kui see seadus jõustub, näiteks 1. jaanuaril 2009. Pealegi on kogu seaduse rakendamine reguleeritud vaid kahes paragrahvis, ning sedagi äärmiselt segaselt ja väga suure üldistusastmega ning mitut tõlgendust lubades.

Avalikkus ei tea, mis teda ootab

Ütlen veel kord: perekonnaseaduse eelnõu puudutab tuhandeid juba praegu abielus olevaid inimesi. Sisuliselt pole seda seadust avalikkusele aga tutvustatud. Jah, paaril päeval tutvustati. Kui Riigikogus oli esimene lugemine, siis paar päeva midagi tehti. Kolleeg Reformierakonnast Erik Salumäe ütles, et vaadake internetti. Aga kõigil Eestis lihtsalt ei ole internetti, midagi pole teha. Avalikkuses üldist diskussiooni ei peetud. Jälle püütakse üht olulist seadust läbi suruda koalitsiooni teerulli-põhimõttel: küll pärast vaatame ja seletame. Seda on Riigikogus varemgi tehtud. Meie arvates võivad tagajärjed olla väga kurvad.

Kuid, saades aru, et seda seadust on põhimõtteliselt vaja, ei taotlenud Keskfraktsioon eelnõu tagasilükkamist kohe esimesel lugemisel. Me soovime ümbertegemist, parandamist ja laialdast avalikku diskussiooni perekonnaseaduse üle ühiskonnas.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)