Valija mõtteid valimiste päevaks

Jaan Mets,      26. veebruar 2003


Debatid ja reklaam on kujundanud valimiseelset arvamust üha selgemaks - on avaldatud mitmeid häid juhtmõtteid olukorra ja tegevuse olulistes sfäärides. Tundub, et vähevõitu on kuulda olnud abinõusid eelarvetulude suurendamiseks ja töötute rakendamiseks.
Muuhulgas on peetud oluliseks maksu alandamist ja pensione (need puudutavad meid kõiki). Tulumaksu vähendamiseks pakutakse kolme varianti - astmelised määrad, 20%-ne määr ja maksuvaba tulu suurendamine.
Kavandatud maksumäärade võrdlemisel selgub, et astmeline tulumaks on soodsam isikutele, kelle tulu kuude kaupa aastas on alla 10 000 krooni, 20%-se määraga on vastupidi - see on soodsam neile, kelle keskmine kuutulu ületab 10 000 krooni.
Aastaselt tulult väheneks astmeliste määrade puhul tulumaks tulusummalt kuni 288 000 krooni, 20%-se määraga aga vaatamata tulu suurusele.

Keskmine palk on praegu 5900 krooni. Seega ilmselt enamik isikuid võidaks astmelise tulumaksu rakendamisel.
Maksuvaba tulumäära tõstmisel väheneks maks võrdselt kõigil maksuvaba tulu suurendussummalt.

Tähelepanuta ei saa jätta, et 20%-se maksumäära rakendamisel pidavat üldine laekumine vähenema 500 miljonit krooni rohkem kui astmelise puhul (ja raha oleks eelarves veelgi vähem); see summa jääks maksumäärade kaudu isikuile, kelle kuutulu on üle 10 000 krooni. Selle 500 miljoni krooni asendamiseks tuleks leida uusi allikaid.
Allikaid on mitmeid, kuid näitena peatuksin ühel varem kasutatuist.
Reformierakonna ettepanekul kaotati 1. jaanuarist 2000 tulumaks juriidilistelt isikutelt. Majanduse elavdamise seisukohalt pikemas perspektiivis võib seda õigeks pidada, kuid vähemlaekumise katmiseks rakendatud mõni võte on tekitanud vastupidise mulje. Ja nimelt - sellestsamast 1. jaanuarist aastal 2000 tõsteti riigilõivu määrasid võrreldes 1998. aastaga keskeltläbi kuni kümnekordseks, mõne teenuse eest veel rohkemgi (selle kohta ütles hr Siim Kallas avalikult, et see oli mõningane tõus). Seejärel võeti vastu liiklusseadus, mille kohaselt tähtajatud juhiload ja sõidukitele enne 1. novembrit 1993 välja antud registreerimisdokumendid kaotasid kehtivuse alates 1. juulist 2001 ja need tuli vahetada ümber. Nii tekitati ootamatult lõivu sundmaksmise nõue. Aeguvate dokumentide omanikke olnud üle 30 000 inimese.
Võib arvata, et lõivulõksu jäi ka suur osa pensionäridest, kel olid dokumendid välja antud aastaid tagasi. Lõivumäärade "mõningase" tõusu arvel tuli vahetamisel maksta numbrimärgi eest 700 krooni, juhiloa eest 380 krooni, autoregistri kande muutmise eest 500 krooni (enne 1999. aastat vastavalt 70, 50 ja 70 krooni). Seejuures numbrimärki ei olnudki vaja vahetada ja 700 krooni sisse kasseerida, kui vana number oli korras ja ladina tähtedega.
See numbrimärgilugu toimus seekordse isemaaliitlasest teede- ja sideministri haldusalas.
Muidugi kõik maksud autodelt ei ole läinud tõusuteed. Tallinnas näiteks kaotati 2002. aastal kohalik maks neilt sõidukeilt täielikult.

Kahe põhimise erakonna plusse ja miinuseid ilmestab ka pensioni valdkond. Keskerakonna ettepanekut suurendada käesoleva aasta algusest pensioni baasosa 100 krooni nimetas Reformierakond propagandistlikuks, sest pensionitõus ootab ees niikuinii.
100 krooni jäi lisamata ning tõus ootab ees seaduse alusel küll, aga pensionäril jäi iga kuu suhteliselt mitte vähe taskusse panemata.
Siia võiks veel lisada, et taheti kohustuslikuks muuta elamute ja suvilate elektriseadmete kontrollimine ja tasu - kuni 2000 krooni. Tänu minister pr Liina Tõnissoni (jälle Keskerakond) kehtestatud korrale on see nüüdsest siiski vabatahtlik. Samasisuline on ka kavandatud igakuise 20-kroonise voolumõõtjamaksu vähendamine 5-le kroonile.

Mul on selge, keda valida.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)