Arsti nõuanne

Arvo Haug,      23. veebruar 2005


Kas stress on haigus?
On ja ei ole ka. Püüdke endale elu ette kujutada ilma esinemis-, eksami- või stardipalavikuta, mis iseenesest ju polegi palavik, vaid hoopis tahtest sõltumatult tekkiv vaimu ja keha pingeseisund. Selline pingeseisund aitab inimesel end kokku võtta ja sellele järgneb automaatselt lõtvumisseisund.
Tegelikkuses satume pingeseisundisse ka viletsa ülemuse tõttu töökohal. Lisaks tööle ka viletsa abielu korral. Tunneme kestvat pinget seetõttu, et ei oska end teadlikult lõdvestada ja teame, et meil "on närvid läbi" ehk tunnistame end stressihaigeks. Selliste suhete puhul on n-ö oht nähtav ja selle kõrvaldaminegi meist endist sõltuv. Suhete teadliku parandamise korral ei kao mitte pingeseisund, vaid taastub lõtvumisseisund. Ja ennäe, närvidki paranevad.
Kaasaja nähtavad ja kuuldavad pingeallikad muutuvad nähtamatuks. Kujutage oma positiivset stressi otsuse puhul, kui saaksite miljon krooni eluasemelaenu. Te olete esimesed 30 minutit pööraselt õnnelik ja positiivses stressis. Ent järgmised 30 aastat pole teil pingest pääsu päeval ega ööl. Nähtamatu, aga tuntav pinge ei lase teil enam uinudagi, nägematud kohustused tapavad. Sellise valveseisakuga ei osata end stressist vabaks lasta.
Mida teha? Kui lõõgastus ei teki enam automaatselt, tuleb see ise esile kutsuda, mitte aga tablette ostma minna. Vaimu lõõgastamiseks ostke pilet Saku suurhalli, keha lõdvestamiseks Saku spordihalli. Ja täiesti ettekavatsetult ja kaine arvestusega asuge parandama oma suhteid lähedastega. Tõde on äärmiselt lihtne – stress muutub haiguseks vaid siis, kui pärast pingeseisundit ei osata end füüsiliselt ega vaimselt lõdvestada. Mõelge siinkohal näiteks multifilmikangelastele Tomile ja Jerryle, kes pärast suuri vapustusi suudavad mõnusasti laiselda.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)