Ehk tulnuks Soomest eeskuju võtta

PEEP KÄRP,      13. juuni 2001


Talvesõda kestis 150 päeva ja nõudis 24 923 langenut ning 43 557 haavatut. Venelaste kaotusi arvestati kuni 200 000 langenuga. Soome tuli Talvesõjast välja kangelasrahvana. Kuigi sõda oli ohvriterohke ning agressorile tuli loovutada osa kodumaa pinnast, jäi Soome vabaks.


Soomele tõttasid appi vabatahtlikud paljudest riikidest. Nende arv ulatus 11 500 meheni, neist eestlasi ca 2000. Sõjalist ja majanduslikku abi saabus 26 riigist. Suurimad abistajad olid USA, Itaalia, Inglismaa, Prantsusmaa ja Hispaania. President Roosevelt keelas samal ajal tooraine ja tööstusseadmete ekspordi N. Liitu ning andis Soomele 30 miljonit dollarit laenu. Inglismaa ja Prantsusmaa kavandasid relvastatud interventsiooni Soome abistamiseks.
Nende 57 000-meheline ekspeditsioonikorpus oli juba Inglismaa sadamates laevale paigutatud, valmis väljasõiduks. Rootsi ja Norra valitsused aga keeldusid kategooriliselt ekspeditsioonivägede läbilaskmisest oma territooriumide kaudu. Vaatamata Soome valitsuse korduvatest palvetest jäi Soome ilma tõhusast välisabist.

Üle jää naabrile appi

Eesti rahvas elas võitlevale vennasrahvale kaasa suure mure ja südamesoojusega. 1939-1940. aasta talv oli väga külm ning Soome laht kaanetus paksu jääga. Meie vabatahtlikud läksid Soome sõtta otse üle jää, peamiselt suuskadel ja tõukekelkudel. N. Liit ei suutnud siis veel Soome lahte enda kontrolli all hoida.
Põhja- Eesti õhuruumi kaudu sooritas N Liit õhurünnakuid Soome positsioonidele. Kasutati vanamoelisi, kahepinnalisi lennukeid, nn. metsavahte, mis tegid Eestis palju hädamaandumisi lagendikel ja talude põldudel. Viru maakonnas registreeris Kaitseliidu staap 81 sellist hädamaandumist. Maandunud lennukite juurde pandi Kaitseliidu valvepostid. Lennukeid kohapeal ei remonditud, need demonteeriti ja veeti vaoautodel Venemaale.

Ilma võiduta vabaks riigiks

Kolme kuuga ei suutnud punaarmee Soome rinnetest lävi murda.
1940. aasta veebruari lõpul teatas N. Liidu Suursaadik Kollontai Stockholmis, et tema valitsus on nõus rahuläbirääkimiste alustamisega. Soome valitsus ja väejuhatus leidsid, et ilma suurema välisabita on
N. Liidu agressioonile pikemaajaline vastupanu võimatu. Sellepärast haarati kinni Moskva rahuinitsiatiivist ja 6. märtsil sõitis Soome delegatsioon Paaskivi juhtimisel Moskvasse, kus 12. märtsil kirjutati alla karmidele rahutingimustele.
Soome tuli N. Liidule loovutada ca 40 000 km² oma territooriumist, kus elas 12% riigi elanikkonnast ja paiknesid Soome igipõlised linnad Viiburi, Sortavala, Hangö ja Petsamo. Reparatsioonidena tuli vaenlasele üle anda Karjalas paiknenud 70 vedurit, 2000 raudteevagunit, Petsamo niklikaevanduste aktsiad, Hangö sadamaseadmed pluss loovutatud aladel asunud tööstused.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)