Vabadusvõitleja Jüri Kuke 75. sünniaastapäeva tähistatakse 4. mail

-----------------------------------------------------------------------------------------------

Keemiateadlane, Tartu Ülikooli kasvandik ja õppejõud, justiitsterrori ohver Jüri Kukk sündis 1. mail 1940 Pärnus. 1958–1979 õppis ja töötas Tartu Ülikoolis. Protestiks poliitilise tagakiusamise vastu lahkus 1978. a. komparteist, kuhu oli 1965. a astunud. Rahvuslik meelsus, pretsedenditud väljaastumised sovetirežiimi vastu, samuti avameelne muljetejagamine Prantsusmaal 1974–1975 stažeerimisest andsid TRÜ füüsika-keemiateaduskonna nõukogule ettekäände teda dotsendiks mitte enam tagasi valida.

1979. a ühines Jüri Kukk vastupanuliikumisega Eestis, olles üks võimudele ja rahvusvahelisele üldsusele adresseeritud ühisavalduste ja protestikirjade koostajatest ja allakirjutanutest. Astus välja ülemaailmselt tuntud tuumafüüsiku, NSV Liidus poliitilise tagakiusamise ohvriks langenud inimõiguslase, Nobeli rahupreemia laureaadi akadeemik Andrei Sahharovi (1921–1989) kaitseks. Ühines Balti Apelliga, milles nõuti Molotovi–Ribbentropi pakti avalikustamist ja selle tagajärgede likvideerimist – NSV Liidu anneksiooni ja okupatsiooni lõpetamist Balti riikides.

Jüri Kukk arreteeriti 13. märtsil 1980 ja jaanuaris 1981 mõisteti talle 2-aastane vabadusekaotus (Eesti NSV KrK §194' – „Nõukogude riiklikku või ühiskondlikku korda halvustavate teadvalt valede väljamõeldiste levitamine”). Vastuolus seadustega saadeti kohtuterrori ohver karistust kandma väljapoole Eestit. 27. märtsil 1981 ta hukkus Venemaal Vologda vanglas.

Taasiseseisvunud Eesti Vabariigi õiguskaitseorganid pole tänini vajalikuks pidanud siis ja nüüd nõutud selle juhtumi uurimist läbi viia – hoolimata kunstlikult loodud kriminaalasjast ja justiitsmõrvaohvri täielikust rehabiliteerimisest 1988. aastal.

 Kohtulavastus Jüri Kuke ja tema kaasosalise Mart Nikluse üle leidis ülemaailmset vastukaja. Kohalik teabelevi piirdus vaid mõnitavas vormis teabekildudega.

Jüri Kukk on rahvusvaheliselt tuntumaid Eesti inimõiguslasi, kommunismivange ja märtreid, tema elu ja surm on muutunud sümboliks. Vahetult enne Eesti Vabariigi okupeerimist 1940. aastal sündinuna, tegi ta läbi sovetiaja eestlaste põlvkonnale üldiselt osaks saanud katsumusrikka elukooli, valides vastupanutee ning hukkudes poliitvangina kõigest 40-aastasena.

Eesti ajaloos pretsedenditu justiitsmõrva esimesel aastapäeval, 27. märtsil 1982, tegi filmimehest rahvuslane, publitsist Vladimir-Georg Karassev-Orgusaar (1931--2015) Vabadusraadio eestikeelses saates ettepaneku hakata igal aastal 27. märtsi tähistama Langenud Vabadusvõitleja päevana. Sellest on Eestis alguse saanud mitmed aktsioonid poliitrepressioonide ja inimõiguste rikkumiste vastu lähiminevikus.

Tänavu, kui Jüri Kuke sünnist möödub 75 aastat, on tema saatuse objektiivne uurimine, teadlase elutöö ja mälestuse jäädvustamine Tartus jätkuvalt aktuaalne.

Jaga |