Parem toetame noori ja loome töökohti!

Ütlen veel kord: ega pensioniea tõstmisest polekski midagi hullu, kui meie rahvas oleks terve ja õnnelik, kui meie rahvas oleks samuti töötanud aastakümneid heaoluühiskonnas, oleks kogunud endale tööaastatega paraja kapitali ja pühendaks oma vanaduspõlve, isegi kui see langeb seitsmekümnendatesse-kaheksakümnendatesse eluaastatesse, reisimisele ja pensionärielu nautimisele, nagu me näeme seda eakate maailmarändurite-turistide pealt Eestis ja mujal maailmas.

Optimism saab otsa

Kindlasti oleks meie kui põhjamaalaste vanaduspõlv rõõmsam ja me suudaksime ka rohkem ja kauem tervena töötada, kui meie kliimagi oleks soojem ja sõbralikum, mis mõjuks inimeste tervisele soodsamalt kui praegu, ja kui oleks lootust, et meie palkade ja väljateenitud pensionide suurus vastaks juba lähiaastail meiega kliima poolest lähedaste Põhjamaade elanike palkade ja pensionide suurusele.

Kuid siin hakkab mu optimism otsa saama. Meie inimeste tervena töötatud aastate hulk jääb naistel 57 aasta kanti ja meestel koguni alla 53 aasta. Euroopa Liidus on see näitaja 60 aastat, mõnes riigis isegi 70 aastat. Ka meie pensionide suurus ei ole lähiajalgi võrreldav heaoluühiskondade pensionidega. Samuti ei ole meie inimesed jõudnud endale koguda kapitali ega seoses riigikorra vahetuse ning suure ja sügava kriisiga, mida Eesti praegu esimest korda oma ajaloo vältel üle elab, ei ole enamikul inimestel olnud võimalik koguda midagi stabiilset vanaduspäevade jaoks. See kõik tekitab pessimismi ja hirmu. Ütleme otse välja: meie inimesed kardavad vanaks jääda, sest riigilt pole suurt abi ega tuge loota. Kui neilt nõutakse veel vanast peast haige ja vaesena töölkäimist, suureneb see hirm veelgi.

Pensioniiga võiks olla diferentseeritud

Ma ei ütleks ühtegi halba sõna, kui me looksime inimestele erinevad pensionile mineku võimalused. See tähendab, et pensioniiga Eestis võiks olla diferentseeritud. Kes suudab, käigu kauem tööl, aga kes ei saa, sel peaks olema viisakas võimalus taanduda.

Pensioniea tõstmise poolt olnud inimesed sidusid vajaduse pensioniiga tõsta sellega, et meil on vähe noori ja nende ning vanema põlvkonna suhe halveneb eeloleval kümnendil veelgi. Aastatel 1995-2008, 14 aasta jooksul, kahanes meie elanikkond 108 000 inimese võrra, ja see kahanemine jätkub.

Niisiis, mina siiski ei ole väga reibas, lugedes seda vanas eas töötamise propagandat, mida valitsus pakub. Me teame analüüsidest, et juba praegu siirduvad paljud mehed ja hulk naisi pensionile tegelikust pensionieast varem. Eelpensionäre, neid, kes ei pea pensionieani vastu, oli 2008. aastal 14 700. On välja toodud muidki näitajaid, millega Eesti hiilata ei saa. Lühikesest elueast ei hakka ma rääkimagi.

Nüüd lükkas valitsus pensioniea 63 aastalt 65 aastale. Keskerakond on lubanud selle võimule tõustes tagasi pöörata. Mina arvan, et tegelikult me oleksime pidanud vaatama, kuidas teha nii, et meie, eestlased, ei sureks heaoluriikide kodanikest 20 aastat varem, ja kuidas teha nii, et sünniks rohkem lapsi. Emapalk, nagu näha, asja ei lahenda. Peaksime läbimõeldud sotsiaalpoliitika abil pikendama tasapisi meie rahva eluiga, samuti peame looma noortele peredele soodsama elukeskkonna, näiteks sellise, et me ei paneks noori lapsesaamise asemel mõtlema ainult pangalaenule ja kodust ilmajäämise hirmule.

Pensioni toodavad tööinimesed, mitte töötud

Saan aru - neid valikuid on kahtlemata märksa raskem teha kui nö pikendada kahe aasta võrra meie inimeste noorust. Selle seaduse poolt hääletajad läksid kergema vastupanu teed, mis tegelikult töötab eestluse elujõu vastu. Mina panustaksin ikkagi sellele, et parem täna rohkem hoolida noorest põlvkonnast, nii et meil jätkuks ka tulevikus maksumaksjaid, selle asemel et homme raukadena edasi töötades oodata arvuti kaudu oma laste ja lastelaste kirju arenenud riikidest.

Keskerakond oli algusest peale pensioniea kiirkorras tõstmise vastu. Sellega lihtsalt toodi inimesed ohvriks eelarve tasakaalu nimel. Kui valitsus tegeleks pensioniea tõstmise läbisurumise asemel töökohtade loomisega, siis tähendaks see pensionikassa, haigekassa ja ka riigieelarve paremat toimetulekut. Selle asemel et eakatelt pension ära võtta, tuleks anda tööealistele tööd. Siin on valitsusel palju ära teha - nii praegusel kui ka ükskõik missugusel järgmisel valitsusel.

[esiletõste]  TOOMAS VAREK: Peaksime läbimõeldud sotsiaalpoliitika abil pikendama tasapidi meie rahva eluiga, samuti peame looma noortele peredele soodsama elukeskkonna.

TOOMAS VAREK, Riigikogu liige, Keskerakond

Jaga |