Püksata ja näljas, aga relvis

Tuletame meelde: kogu meie ulmeline majanduskasv on olnud virtuaalne. Just sellepärast on "majandusime" käsitlemisel alguspunkt tavaliselt aastas 1995 või äärmisel juhul 1992. aastas. Nii ei paista välja, et saavutasime 1989. a SKT taseme per capita alles 2001. aastal. Libakasvu tunnistas ka Padar, aga keegi ei selgitanud, miks eelarve tegemise ajal kõiki hoiatusi eirates nii pöördesse mindi.

Eestlased on oma poliitikuid väärt

Taani analüütik Christensen oli äsja Eestit kaotajate hulka liigitades veendunud, et kellegi majandus pole nii eriline, et suudab korraga taluda 20 protsenti jooksevkonto puudujääki ning 25 protsenti palgakasvu, ja küsis: “Öelge mulle riik, kus majandusseadused ei toimi, nimetage koht, kus gravitatsiooni ei ole." Internetis sai ta patriootiliselt sõimata, sest eestlased on oma keemikutest ja ajaloolastest valitsejaid väärt.

Euroopa iseseisvad väikeriigid on rikkaimate esikümnes. Mitte ainult Norra oma naftaga, vaid ka Island, Liechtenstein jt, Shveitsist rääkimata. Nad ei kurda oma “isoleeritud” elu üle. Nad ei pea maksma üüratuid liikmemakse ega ülal pidama euroametnike-armeed. Ainuüksi Europarlamendi kuue liikme palkadeks Brüsselis kulutab Eesti rohkem kui poolele Riigikogule. Suhkrutrahvi maksame nagunii, aga liikmemaks ühiskassasse ei jää oluliselt alla saadavate toetuste summale, nii et tegelikult toimub vaid “rahvatulu ümberjagamine”.

Blondiinide hirmutamine

Sõjalise eelarve kärpimine ei kahjustaks kedagi peale salastatud väljaminekutega omatahtsi toimetavate tegelaste. Hirmutamine NATO sanktsioonidega on mõeldud “blondiinidele”. Enamik NATO riike ei osale Iraagi okupeerimises, nende kaitsekulutused on alla 2% ja keegi ei kavatse neid organisatsioonist välja heita. Islandil puudub nii armee kui ka sõjaline eelarve, aga ta on NATO liige geopoliitilistel kaalutlustel, nagu võinuks olla ka Eesti, kui meie läbirääkijad oleksid omanud eneseväärikust ja tundnud sedasama geopoliitikat.

Keegi pole Eestilt nõudnud 2-protsendilisi kaitsekulutusi olukorras, kus lapsed nälgivad (vt Eurobaromeeter). Selle lubaduse käis Lennart Meri millalgi välja.

Tulumaksu langetamisest loobumine on poolik abinõu. Aitaks vaid astmeline tulumaks. Ka on Eesti ainus riik Euroliidus, kus ettevõtte tulumaksu ei ole. EL juba nõuabki selle taaskehtestamist.

Pea kusagil maailmas ei võeta tulumaksu miinimumpalgalt ja alla keskmise palga maksumäär on näiteks Saksamaal 15%, kusjuures miinimumpalk on tulumaksuvaba. Tuluosale, mis ületab 52152 marka  (üle 803 000 Eesti krooni) aastas, kehtib seal tulumaks 42%. Umbes samad lood on peaaegu kõigis Euroopa riikides ja USA-s, ning ka rikkad ei hala, nagu võetaks neilt ülekohtuselt midagi ära. Kordame üle, et need maksimumprotsendid kehtivad ainult summadele, mis ületavad teatud sissetulekutaset. Veel 1980. a. oli kõrgeim tulumaksumäär OECD riikides (sulgudes piirmäär pärast 2004. a): USA – 70 (35), Kanada – 60 (39), Iirimaa – 60 (42), Itaalia – 72 (47), Prantsusmaa – 60 (48), Rootsi – 87 (54), Inglismaa – 83 (40), Jaapan – 75 (50), Shveits – 31 (26) jne.

Hääletatakse Reformierakonna maasikate poolt

Eestlased hääletasid valimistel RE maasikate poolt, aru saamata, et tookord Keskerakonna pakutud kolmeastmeline skeem oleks mingil määral vähendanud vaid iga sajanda maksumaksja sissetulekuid, kuid oluliselt suurendanud kätte jäävat raha kahel kolmandikul valijaist, kelle tulumaksumäär olnuks 15%. Sama maksaksid esimese astme piirides ka miljonärid. Valijad pandi aga uskuma, et kehtib nõukogude kord, kus mõnerublane lisatasu tähendas automaatselt kogu palga maksustamist.

Astmelise tulumaksu administreerimiseks on vaja ühtainukest programmi nagu senigi, ja see teeb automaatselt kõik vajalikud tehted. Isegi arvutieelsel ajastul suudeti sõjaeelses Eestis astmelist tulumaksu koguda. Algul oli astmeid üle 20, lõpuks jäädi pidama kuuele astmele (vahemikus 6–35%). Lastega pered said maksusoodustusi.

Suurim maksukoormus väikesepalgalistel

Kõige suurem maksukoormus on praegu just väikesepalgalistel, sest nemad kulutavad viimse kui sendi ning maksavad selle pealt käibemaksu ja kõikvõimalikke aktsiise. Samas rikkad investeerivad, säästavad või kulutavad raha maksuvabalt välismaal.

Just asjaolu, et Keskerakond ja Rahvaliit tahtsid seda ebaõiglust vähendada ning Euroliidu tavadele lähendada, on see, mis "rikaste meelt sapiga täidab ja neid karjuma ajab" (Jannsen).

Suurriikidest kehtib ühtne tulumaks ainult Venemaal (13%), aga seal tuleb oluline osa riigi sissetulekutest ettevõtete maksudest. Eesti eelarvet toidavad peamiselt üksikisikute maksud, sest ka sotsiaalmaks, mis meil näiliselt palga hulka ei kuulu, on tööandja jaoks ikkagi palgakulu, millele pealegi ei laiene maksuvaba osa.

MALLE SALUPERE,analüütik, Eesti Vasakpartei

[fototekst]

KULTUUR JA POLIITIKA: Malle Salupere näitab enda kirjutatud kultuuriloolist raamatut “Tartu” ja J. V. Jannseni elutöö  teemalist “Postipapat”. Kultuuriajaloo jäädvustamise kõrval jääb tal aega ja jõudu ka päevapoliitiliste artiklite kirjutamiseks Postimehele, Kesknädalale jm.

Jaga |