![]() Kallis koduMeeta Laur, 11. juuni 2003Õhtupäike kuldseid kiiri saadab üle metsa taas. Lõoke kõrgel taevas tiirleb kaunist päeva leinab aas. Astun vaikselt tuntud rajal - ees on sirge metsasiht - seal ma käisin noorusrajal, süda nagu tunneks üht: Tagasi ei tuua suuda aastad enam möödunut - ka unelmad ei teiseks muuda seda mis on kadunud. On lapsepõlve kodu jätnud mulle soojustunde südame - ei seda pole aastad võtnud, see südames on igavest. Mis sest, et isatalus rikkust ei näinud kuskil hiilgavat, kuid lõputu on õnne pikkus, mida mulle jätkub piisavalt. Viimati muudetud: 11.06.2003
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |