Tudengisõbralikust valitsusest sai tudengivastane

HENRI KASELO,      23. jaanuar 2008


Rein Langi juhitav Justiitsministeerium tuleb iga natukese aja tagant välja uue seaduseelnõuga, mis esindab Reformierakonda toetavate ärimeeste ja ettevõtete kahtlasevõitu huve. Lang kogub populaarsust ärihuve esindavas kitsas grupis Seda enam on küsitav, miks Eesti Üliõpilaskondade Liit valis Vabariigi Valitsuse suureks tudengisõbraks?

Lang tahab olla küll alkoholitootjate lobist, küll rikaste meeste eestseisja, et neil oleks lihtsam naisi vahetada, toetades Reformierakonna plaani lihtsustada töötajate vallandamist. Nüüd tahab Lang abistada ärimehi, keda vaevab heade töötajate puudus, kuid kellest suur osa töötab praegu veel avalikus sektoris.

Justiitsministeerium kavatseb loobuda õppelaenu kustutamisest neil üliõpilastel, kes pärast kõrgkooli lõpetamist riigitööle lähevad.

Roosiline müüt

Avaliku sektori ääretult roosiline elu, kus on väga suured palgad ja soodustused, mis meelitavad helgemad pead erasektorist ära, on tegelikkuses müüt, sest suurt palka teenib vaid mõni üksik tippjuht.

Spetsialistid, kes teevad sisulist tööd ning kelle najal toimib terve riigiaparaat, saavad ikka veel kesist palka.

Justiitsministeerium tuli lagedale järjekordse avaliku huvi eirava seaduse eelnõuga, mille järgi riik loobuks nende ametnike õppelaenu tagasimaksmisest, kes on lõpetanud kõrgkooli ning asunud tööle avalikku sektorisse. Selle seaduseelnõu projekti on teravalt kritiseerinud Eesti Üliõpilaskondade Liit, kelle sõnul näitaks riik selle sammuga, et haridust ei väärtustata enam piisavalt.

Minu jaoks on kummaline, miks Eesti Üliõpilaskondade Liit, kes on tihti teravalt kritiseerinud riigi kõrghariduspoliitikat, valis hiljuti Vabariigi Valitsuse suureks tudengisõbraks? Ei saa ju õppelaenu tagasimaksmisest loobumise plaani lugeda tudengisõbralikuks, sest laenu kompenseerimine on andnud üliõpilastele kindlustunde tuleviku ees ning taganud avalikule sektorile pädevad spetsialistid.

Erasektor rõõmustab

Kindlasti oleks see rõõmustav uudis erasektorile, keda vaevab heade spetsialistide puudus. Kuid kui mõistlik on pidevalt nõrgestada riiki erinevate otsustega, mis muudavad küsitavaks meie riigi jätkusuutlikkuse? Tõde on alati kusagil keskel, kuid tasakaalust mitmete huvigruppide vahel ei saa juba ammu juttugi olla, sest ühiskond on „tänu" paduparempoolsele poliitikale tugevalt kreenis.

Õppelaenu kustutamisest loobumine suurendaks ebavõrdsust Eesti "ääremaa ja sisemaa" vahel veelgi enam. Näiteks kaoks noorel õpetajal jt spetsialistidel motivatsioon minna tööle maapiirkonda.

Siirdutakse ainult suurlinnadesse, kus liigub rohkem raha. Vaevalt, et linnriigi-poliitika soodustamine on jätkusuutlik. Eesti on liiga väike, et lubada endale ääremaid.

Loodan siiski, et minister Langi juhitav ministeerium lõpetab ükskord selliste totrate seaduseelnõude tegemise, mis esindavad vaid kitsa huvigrupi huve ega arvesta piisavalt avalikkusega.

-----------------------------------------------


[fototekst]
Keskerakonna teadus- ja haridusminister Mailis Reps ütles praeguse valitsuse suunda kommenteerides, et arenenud Euroopa üritab leida eri võimalusi haritud, vastutusrikaste ja motiveeritud riigitöötajate leidmiseks. „Tudengilaenu kustutamine avalikus sektoris on sellel teel üks meede, mis näitab ühtlasi, et riik hoolib. Kahju, et meie ei taha jõuda Euroopa viie kõige targema riigi sekka."


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (4)