Nädala juubilar MATA HARI 130

Ralf R. Parve,      02. august 2006


Mata Hari, õieti Margaretha Geertruida Zelle sündis 7. augustil 1876. aastal Hollandis, Leeuwardenis. Hollandlanna Mata Hari oli eksootiliste tantsude esitaja, rahvuselt friis.
Ta sündis mütsitegija Adam Zelle ja tema abikaasa Antje van der Meuleni tütrena. Pärast vanemate surma abiellus ta 1895. aastal shotlasest kapteni Rudolph Campbell McLeodiga, kes oli temast kakskümmend aastat vanem. 1896. aastal sündis neil poeg. Samal aastal suunati tema mees Indoneesiasse Jaavale. Seal nende poeg suri ning sündis tütar. Abielu ei jäänud püsima, sest kapten Campbell oli joodik ja peksis oma naist. Lõpuks põgenes Margaretha 1904. aastal Amsterdami, sai 1906. aastal lahutuse ning jättis tütre isa kasvatada.
Mata püüdis mõnda aega olla õpetajanna, kuid ebaõnnestunult. Ta sõitis hoopis Pariisi ning hakkas tantsijaks. Sellest ajast pärinebki tema nimi Mata Hari, mis tähendab malai keeles päikest. Lisaks lasi ta käibele kuulujutu, et ta ema on jaavalane ja Jaaval kasvas ka tema üles. Et äri paremini läheks, esines ta vahel ka Jaava printsessina. Samuti tunti teda kurtisaanina, kes suhtles poliitikute ja sõjaväelastega. Mata Hari tantsudel oli ilmselt suur menu, sest ta esines paljudes Euroopa linnades.
Ilusad ajad said aga otsa, sest puhkes Esimene maailmasõda. Väidetavalt sai temast 1916. aastal Saksa spioon H21 nime all. Sakslasi nimelt huvitasid sõjaväelased, kellega Mata Hari läbi käis. Eks ole selle daami spioonioskusi kõvasti üles puhutud, sest kes nii väga kipuks mingile tantsijannale sõjasaladusi rääkima. Küll aga võis ta kullerina edasi toimetada dokumente.
Siinkohal kerkibki küsimus taoliste luurenaiste kõlblusest. Polnud ilmselt kuigi harv juhus, kui andmete saamiseks tuli laskuda intiimsuhetesse. Näiteks venelased kasutasid Esimese maailmasõja ajal salaluureks ka avalikke naisi. Nii seisid näiteks paljude avalike majade pidajad sakslaste poolt okupeeritud maa-aladel Poolas ja Leedus Vene teadeteosakondade teenistuses. Eriti tähtsaid teateid mõistagi ei saadud, kuid mõned andmed osutusid siiski kasulikuks, näiteks sõjaväe liiklemise kohta.
Peale Mata Hari tuntakse nendest aegadest hukatud spioonidena ilusat viinlannat Emma Stuberit, kes, nagu ka Hispaania tantsijatar La Argentinat, töötas prantslastele. Aga Inglise haiglaravitseja Edith Cawelli hukkasid üsnagi põhjendamatult sakslased.
Kuid 1916.aastal jõudis Mata Hari värvata ka Prantsuse salapolitsei Sureté. Prantslased ei uskunud hästi Mata Hari aususse ja palusid tal toimetada viis kirja Prantsusmaa agentidele okupeeritud Belgias. Tegelikult olid need agendid kõik peale ühe sakslaste poole üle läinud. Kuigi Mata Hari ei sõitnud Belgiasse, vaid Hispaaniasse, olid kirjad tema pagasi seast varsti kadunud. Nii näitas läbiotsimine ning sakslased vahistasid viimase agendi Belgias. Saksa mereväe atashee Hispaanias, von Kalle, saatis Saksa salaluurele Amsterdamis shifreeritud telegrammi korraldusega edastada H21-le tshekk 15 000 peseetale, mille too pidi ise Pariisis vastu võtma. Prantsusmaa oli shifri juba varem lahti murdnud ning sai ka teada, et Mata Hari saabub Pariisi. Ööl vastu 14. veebruari 1917 Mata Hari vahistati. Kohtus eitas ta kõiki süüdistusi, kuid mõisteti 21. juunil süüdi spionaazhis ja hukati oktoobris Pariisi lähedal Vincennes'is.
Tema saatusest on tehtud hulk filme, mille peaosades on mänginud näiteks Greta Garbo (1932), Jeanne Moreau (1964) ja Sylvia Kristel.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)