Savisaar soovib vabaneda ühtlasest tulumaksust

HEIKKI AROLA,      27. aprill 2005


Majandusminister ning Keskerakonna esimees Edgar Savisaar käis 19. aprillil Helsingis Soome-Eesti kaubanduskoja aastakoosolekul, kus esitas kokkuvõtte Soome-Eesti majandussuhetest. Tema sõnavõtu põhjal avaldas Soome suurim ajaleht Helsingin Sanomat 20. aprillil oma majandusküljel pikema kirjutise, mille avaldame siinkohal.

Eesti uus majandusminister Edgar Savisaar tooks riiki astmelise tulumaksu

Mõnedele imetletav ja teistele hirmutav astmeline tulumaks oleks Eestile ajalugu, kui Eesti uue valitsuse majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar saaks üksi selle asja üle otsustada.
Külalisesinejana Soome-Eesti kaubanduskoja aastakoosolekul Helsingis ütles Savisaar, et Eesti on ühtlase tulumaksuga saavutanud majanduses kõik, mis võimalik.
"Nüüd oleks aeg asuda ellu viima mõnesid sotsiaalseid eesmärke ja sisse seada vanade Euroopa Liidu riikide kombel progressiivne tulumaks," lausus Eesti Keskerakonna esimees Savisaar.
Uus vasaktsentristlik valitsus seda uuendust siiski ei tee. Sellise otsuse võtsid vastu valitsuse juhtivad parteid Reformierakond ja Keskerakond.

Keskerakond pooldab traditsiooniliselt progressiivset ning reformistid ühtlast tulumaksu. Reformistid oleksid soovinud vähendada praegust tulumaksuprotsenti 24-lt 20 protsendini.
Kompromissina otsustati, et tulumaks langeb ühe protsendi võrra. Vastukaaluks sai Keskerakond lubaduse tõsta pensione neljandiku võrra.
Tihtilugu mainitakse, et Eesti märkimisväärselt kiire majandustõus Nõukogude Liidu kokkuvarisemise järel on osutunud võimalikuks vaid tänu ühtlasest tulumaksust tingitud välisinvesteeringute suurele kasvule. Savisaar pole sellise seletusega nõus.
Ta märgib, et kui tema juhtimisel tehti Eesti taasiseseisvumisaja esimene valitsus, seadis see sisse astmelise tulumaksu, mis kehtis aastail 1990–1992. Ometigi tuli riiki neil aegadel rekordiliselt palju välisinvesteeringuid.
„Maksude astmelisus ei ole sotsiaaldemokraatlik, vaid sotsiaalne küsimus. Olen seda maksuviisi alati pooldanud. Soome tasemele me seda siiski kunagi ei tõsta," sõnas Savisaar.
Teravate Soomet keitiseerivate avalduste poolest tuntud Savisaar meenutas 15 aasta taguseid sündmusi ja sedakorda kiitis ohtralt soomlasi.
„Eesti kiire areng toimus arusaadavalt ennekõike just hea naabruse tõttu. Kui meie naabriteks olnuks Valgevene või Poola, poleks areng nii kiire olnud."
„Suhted soomlastega olid tähtsad meie maailmapildi loomisel. Ametlik laevaühendus, televisioon, eelkõige aga isiklikud kontaktid olid väärtuslikud."
Savisaare meelest oli tähelepanuväärseks sündmuseks Viru hotelli ehitamise alustamine.
„Eestlased nägid uut tehnikat, uut töökultuuri ja uusi ehitajaid. Seejärel tuli mõnesid teisigi projekte, mis muutsid maad."
Savisaar alustab majandusministrina ajal, mil riigil läheb mõõdupuude kohaselt jälle eriti hästi. Tööpuudus väheneb, riigi majandus on tasakaalus, paranemas on ka väliskaubanduse ebatasakaal. Eksport kasvab rekordiliselt.
Savisaar möönab, et kuueprotsendiline majanduskasv on hea, kuid tema hinnangul võiks see olla veelgi suurem, pea Aasia riikide tasemel.

Euroopa Liidu liikmesust peab Savisaar pikemas perspektiivis riigi majandusele kasulikuks, hoolimata sellest, et liikmesusest kõneldes asus ta mõni aeg tagasi täiesti neutraalsel positsioonil.
Keskerakonna kongressil võitsid ei-hääled. Savisaar pooldas siis partei seisukohtadest kõrval seismist ja erakonnaliikmete vaba valikut rahvahääletusel.
Oma valikust hääletamisel pole ta kunagi rääkinud.
„Meil Eestis on hääletused salajased. Ei sina ega keegi muu saa mind sundida ütlema, kas ma hääletasin liidu poolt või selle vastu."

Mauno Koivisto on tähelepanuväärne riigimees
Iseseisva Eesti esimene peaminister Edgar Savisaar avaldas Eestis kevadel tuhandeleheküljelise mälestusraamatu, mis Soomes ilmub poole lühemana.
Savisaar imestab veidi kõmu üle, mis on tekkinud tema Soome poliitikute ja eelkõige endise presidendi Mauno Koivisto kohta antud hinnangutest. „Ma pole enda meelest öelnud midagi eriti teravat Koivisto kohta. Pean teda tähelepanuväärseks riigimeheks," lausus Savisaar.
Rohkem ei soostunud ta ütlema, vaid soovitas sügisel tema mälestusi lugeda.
Savisaare hinnangul polnud eestlased nii naiivsed, et oleksid oodanud Soome poliitikutelt avalikku toetust Eesti pürgimustele. Toetust poliitikutelt tuli siiski rohkelt, ent see kõik oli avalikkuse eest varjatud.
Märkimisväärseim Savisaarele meenuv Soome-poolne tegu tehti 1991. aastal, mil Nõukogude Liit katkestas naftasaadetised Eestisse. Esko Aho valitsuse otsusel ja nädal pärast saadetiste katkemist saabus esimene naftalaadung Tallinna. Selles oli eelnevalt kokku lepitud Neste ja Eesti valitsuse vahel.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)