Tere tulemast Võsule, Verki ja Vihulasse!

URMAS LAHT,      15. mai 2002


Samal teemal: Rein Sikk "Suvituskoht Võsu hääbub" EPL 6. mai

Eesti iseseisvumine on toonud kaasa meie riigi suhteliselt ebaühtlase arengu. Mitmed piirkonnad on arenenud tänu aktiivsetele inimestele ja pakuvad oma võludega erinevaid võimalusi nii oma rahva kui ka turistide jaoks. Kes meist ei tunneks kaunist Saaremaad või ei külastaks suvist Pärnut või Haapsalut.

Soovime, et meie elu muutuks kiiresti paremaks ja ümbrus ilusamaks. Kahjuks pole see igal pool toimunud nii ruttu kui rahvas tahab. Tihtipeale on üks või teine ettevõtmine pidurdunud pahatahtlikkuse tõttu. Muidugi on kõige enam taunimist väärt, kui pealiskaudne ajakirjanik proovib probleeme lahendada ainult külavirisejate ja üksnes negatiivse esiletõstmisega. Liialt palju proovitakse ühiskonda paisata desinformatsiooni, aru saamata, et tegelikult mustame asjatult oma riiki ja isade maad.

Männimets ja meri

Toon mõne näite, kuidas proovitakse arendada ühte kaunimat rannaküla, millest aastatega on välja kasvanud kaunis asula - Võsu. Võsu on tuntud sellega, et siin on põliselanikke vaid 600 ringis, ja ei ole tööstust, mis reostaks randa või ümbrust.
Kogu Võsu on orienteeritud puhkemajandusele. Tõsi, üksnes väikehotellid ja lõbustusasutused ei kutsu Võsule, vaid hoopis loodus, mille olulisemaks keskmeks on kaunis liivarand ja männimets. Just hommikune ja õhtune jalutuskäik rannaveerel, kus mere- ja männimetsasegune lõhn mõjub inimese organismile rahustavalt ja omab tervistavat toimet.

Seda on juba ammu arvestanud ja hinnanud teatri-, muusika- ja kultuuritegelased, kes rajanud siia oma suvekodud. Alaliselt on Võsul suvitanud Georg Ots, Jüri Järvet, Aino Liimand-Bach, Johannes Kotkas, Voldemar Panso, Eri Klas, tänapäeval puhkavad siin oma suvilas Heino Lipp, Mikk Mikiver, Kalju Kiisk ja paljud teisedki haridus- ja kultuuriinimesed.
Nagu öeldud, on suurimaks eelistuseks Võsu rand, mille arendamiseks, hooldamiseks ja korrashoiuks on pööratud kohalike poolt tõsist tähelepanu. Tänu põlise Võsu mehe Andrus Aasmäele peaks jõudma ka Võsu sellel aastal sinilipuranna staatusesse. Hiljutine siseministri visiit Võsule näitas tõsist huvi turvaprobleemide lahendamiseks, mis kindlasti on paljude piirkondade probleem. Suur investeering on tehtud päästeteenistuse Võsu tugikomando arenguks, millele andis minister kiitva hinnangu, tõstes esile päästeteenistuse ja kohaliku omavalitsuse head tööd. Mida siis veel Võsu sel suvel pakub?

Võsu edeneb kenasti

Kindlasti on nii Võsu majaomanikel kui suvitajatel heameel, et valmimas on kaasaegne tänavavalgustus. Tänu Keskkonna Investeeringute Keskusele saab suur osa Võsu elanikest ja seega ka suvitajatest ühenduse vee- ja kanalisatsioonitrassiga, tööd tahetakse lõpetada enne suure suve algust.
Heameelt valmistab kõigile jalakäijatele laiendatav Võsu peatänav, kus neile jääb jalakäijate rada.
Mõned päevad tagasi paigaldati randa esimene üldkasutatav duðiruum koos sanitaarsõlmega. Aasta lõpuks valmib Võsul 10 miljonit krooni maksev korralik spordikompleks, kus on ka kaasaegne toitlustuskoht. Muide, see on esimene spordihoone kogu Võsu ajaloos - ümbruskonna rahvas oodanud seda juba aastakümneid.
Parkmetsa ja rannaäärt on kevadel koristatud üle 10 hektari ulatuses. Jalgratturite jaoks on Vihula vallas märgistatud liiklusskeem, vald on teepervedest maha võtnud liiklusohutuse tagamiseks ettejäävad puud. nendest omakorda on tehtud laudteed randa, mõeldes eelkõige inimestele, kelle liikumine on vanuse või tervisehäire tõttu raskendatud. Maikuus paigaldatakse Võsul pangaautomaat, mis võimaldab sularaha kätte saada aastaringselt. Jaanipäevaks valmib ka vallamaja ette parkmetsa vabaõhulava.
Oma panuse Võsu kaunimaks muutmisel on andnud pensionärid, istutades alevisse võimalikult palju lilli. 2003. aastal aga valmib Võsul juba uus bussijaam koos toitlustuskohaga ja politseinike tööruumidega. Eelnimetatud ehitus- ja korrastustöödeks investeeritakse ühtekokku üle 15 miljoni krooni. Tunnistagem, et ühe valla ja alevi kohta on see Eestimaal üsna muljetavaldav summa.

Nurisejaid leidub alati

6. mail EPLis ilmunud Rein Siku artiklit lugedes jäi mitmetele inimestele aga mulje, et Võsu on üks räpane ja trööstitu paik. Maalides pildi, mis iseloomustaks vaid endisi mahajäetud N. Liidu sõjaväe baase või elupaiku. Kontrast tegelikkuse ja ajakirjaniku poolt nähtu vahel on hämmastav. Paneb imestama, et leidub kibestunud inimesi, kes räägivad ajakirjanikule Võsu hääbumisest. Viimane aga näeb üksnes seda, mis nurisejatele meeldib. Andmata aru, et igal ehitamisel tekib ka ajutisi ebameeldivusi.
Võsu elab, areneb ja liigub edasi ja sugugi mitte teosammul. Kõike saavutatut saab ise näha ja tunda juba algaval suvel kui külastada Võsut ja ka Vihula valla teisi vaatamisväärsusi - Palmse ja Sagadi mõisa, Vergi ja Altja küla.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)