Soovin koalitsioonile mõistust ja julgust!

Novembri lõpul sai sellest aru ka valitsus, ning alandas prognoosi ikkagi suhteliselt optimistlikule 5,2 protsendile, kuid jättis seejuures eelarve laekumisse korrektuurid tegemata. See andis juba siis mõista, et niipalju kui planeeritud, raha ei laeku. Valitsus otsustas siiski välja anda kõige suuremad ja kallimad lubadused, mis seni antud, arvates, et halvemaks ei saa miski minna. Kui Keskerakonna fraktsiooni mitu poliitikut juhtisid peaministri tähelepanu sellele, et eelarve nii suur kasv on tõsiselt kaheldav, vastas Ansip, et nad on valesti aru saanud ja kõik läheb nii, nagu valitsus ütleb.

Tänaseks on asjalood tõsiselt muutunud. On probleeme eelarve laekumisega, majanduskasv aeglustub silmnähtavalt, inflatsioon on juba mitu kuud kahekohaline. Kõik need märgid näitavad, et valitsus on teinud märkimisväärseid valearvestusi. Rahandusministeeriumi kevadprognoos pakub Eesti majanduskasvuks 3,7% ja inflatsiooniks 9%. Samas ei taha peaminister seni vigu tunnistada ega midagi ette võtta, vaid plaanib kulutused ministeeriumides „külmutada”. Sellega annab valitsus riigiasutustele ja kohalikele omavalitsustele segadusseajavaid signaale, sest neil puudub selgus, kellel ja kui palju   kulusid kärbitakse ning mida see endaga kaasa toob. Sisuliselt üritab peaminister probleemi eirata ja edasi lükata, peites pea jaanalinnu kombel liiva alla. Õnneks on koalitsioonis arusaajaid inimesi, kelle arvates tuleb negatiivne lisaeelarve teha kohe ja praegu. Kas nende sõna peale jääb, selgub loodetavasti lähiajal.

Veel 19. märtsil küsisin peaministrilt infotunnis, kas eelarve kärpeid on vaja ja millises mahus. Ansip vastas nii: „Aitäh! Jään toona väljendatud seisukohtade juurde. Praegu kahe kuu laekumisi analüüsides ei ole mitte mingisugust põhjust eelarvelaekumisi ümber hinnata. Kavandatud reserv on piisav selleks, et tulla toime ka juhul, kui eelarve ei peaks täis laekuma kavandatud mahus.”

Pühapäeval, 24. märtsil Postimehele riigieelarve teemal antud telefoniintervjuus ei soovinud peaminister isegi arutada võimalust, et maksude kehva laekumise tõttu võiks tekkida vajadus käesoleva aasta riigieelarve kulutusi üle vaadata. Ta leidis, et maksud laekuvad hästi, kaasa arvatud aasta algusest tõstetud aktsiisid.

Ent juba neli päeva hiljem, 28. märtsil tunnistas peaminister, et  kolme kuu laekumiste põhjal on kulude kokkuhoid möödapääsmatu ja et need arutelud seisavad valitsuskabinetil ees. Samas tõdes Ansip, et on aeg hakata kulusid kokku hoidma ja koostada ka negatiivne lisaeelarve.

8. aprilli Postimehest võis lugeda, kuidas peaminister Ansip eitab eelarvekriisi, aga Eesti Päevalehes loodab ikka veel majanduskasvu. Tekib kahtlus, et peaminister ei suuda enam otsustada, kas meil on probleeme või ei ole probleeme. Seetõttu ei tea ta, kas negatiivset lisaeelarvet on ikka vaja.

Erinevate analüütikute sõnul võib eelarve puudujääk ulatuda 3 miljardist 7 miljardi kroonini. Valitsus alandas laekumise prognoose 96,3 miljardilt kroonilt 88,8 miljardile kroonile. Lõpuks tunnistas ka peaminister, et Riigi Kinnisvara AS peab olema eelarves kajastatud ning selle kaudu toimuvad tehingud arvestatud, mis toob kaasa kulude suurenemise rohkem kui ühe miljardi krooni võrra.

Lisaks rahvale „kasulike” aktsiiside tõstmisele on koalitsiooni häältega vastu võetud tulumaksuseadus, mis paneb meie ettevõtted riiki krediteerima avansilise tulumaksu näol alates jaanuarist 2009. Teadaolevalt on valitsuses väljatöötamisel maksukorraldusseaduse muudatus, mis annab maksuhalduritele suuremad õigused maksumaksjate vara arestimiseks. Samuti soovib reformierakondlik Kultuuriministeerium täiendada riigieelarve laekumist kultuuri- ja spordiürituste arvelt, kehtestades neile 18-protsendise käibemaksu.

Küsimuseks jääb: mille pealt tänane valitsus plaanib kokku hoida? Kui uskuda peaministrit,  tuleb avaliku sektori palgad (sh õpetajatel, politseinikel ja päästjatel) külmutada situatsioonis, kus inflatsioon on viimased kolm kuud olnud 11 protsenti! Siit võib ju selgelt järeldada, et nende palk ehk ostujõud väheneb 11%.

Lähinädalad kujunevad Eesti majandusele väga tähtsaks. Loodetavasti jätkub koalitsioonil mõistust ja julgust negatiivne lisaeelarve vastu võtta ning anda olukorrale selge omapoolne lahendus, mitte aga probleemi umbmääraselt edasi lükata.

TOOMAS VAREK, Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees

Jaga |