Nädala juubilar - kardinal RICHELIEU 425

Tulevane kardinal Richelieu sündis 9. septembril 1585 Pariisis, kuid ristiti alles järgmise aasta 5. mail, sest poiss oli äärmiselt haiglane. Du Plessis de Richelieu perekond kuulus tuntud aadlisuguvõsasse. Tema isa François du Plessis de Richelieu oli Henri III ajal auväärne sõjamees ja riigitegelane, kes sai 13. detsembril 1585 Püha Vaimu ordu rüütliks. Prantsusmaal oli tollal vaid 140 selle ordu rüütlit, kes esindasid 90 perekonda. Ema Susanne de La Porte oli tuntud juristi tütar.

Richelieu ristiisadeks olid kaks marssalit: Bironi parun Armand de Gontaut ning Estrabonne´i parun ja Chateauroux´ hertsog Jean VI d'Aumont, kes andsid talle oma nimed.

Richelieu lõpetas Navarra kolledži ja pühitseti 17. aprillil 1607 piiskopiks. Sama aasta oktoobris kaitses ta Sorbonne´i ülikoolis filosoofiadoktori väitekirja. Umbes sel ajal sõbrunes Richelieu kaputsiinide ordu vaimuliku isa Josephiga. Hiljem kasutas Richelieu tihti isa Josephi abi, kes organiseeris tema teenistusse terve salajase spioonivõrgustiku. Tänu sellele, et nad olid Richelieu'ga väga lähedased ning et isa Joseph kandis alati halli kaputsiinlase ürpi, kutsuti toda ka „halliks kardinaliks". 

1614. aastal sai Richelieu peaosariikide vaimulike saadikuks. Ta esines kuningavõimu tugevdamise poolt ning õukond pani teda tähele. Peale Louis XIII abiellumist Habsburgide dünastiast pärit Austria Annaga määrati pikk ja ilus kolmekümneaastane vaimulik noore kuninganna hingekarjaseks.

1616. aasta novembris määrati Richelieu riigisekretäriks. Pool aastat hiljem aga sai temast Louis XIII ema Marie de Medici peanõunik. Marie de Medici isiklike nõunike valitud ringi sai Richelieu tänu edukalt läbi viidud läbirääkimistele mässulise prints Conde'iga. Elu õukonnas on aga muutlik. Intriigide tõttu saadeti Richelieu Avignoni, kus ta tegeles peamiselt katekismuse kirjutamisega.

Umbes aasta hiljem, 1619. aastal kuningas kutsus Richelieu õukonda tagasi - algas tolle geniaalse riigimehe küllaltki peadpööritav karjäär. 

1622. aastal ülendati piiskop Richelieu kardinaliks.

Kuna samal ajal käis sõda hugenottidega, kelle verivaenlane Richelieu oli, hoidis kuningas teda enda läheduses. 1624. aastal määrati Richelieu ministrite nõukogusse, kus ta intriigitses peaministri hertsog Charles de La Vieuville´i vastu. Vieuville'i süüdistatigi korruptsioonis ja ta vahistati, Richelieu aga hõivas vabanenud koha, ning oligi aastast 1624 kuni oma surmani aastal 1642 kuninga peaminister, tegelik valitseja.

1627. aastal kuulutas Inglise kuningas Charles I, ettekäändeks soov aidata prantsuse hugenotte, Prantsusmaale sõja. Üks peamisi hugenottide kindlustusi oli La Rochelle'i kindlus. Richelieu isiklikult juhtis seal sõjategevust. Üle aasta kestnud piiramise tagajärjel andis La Rochelle tingimusteta alla, kusjuures linna elanikkond vähenes lahingute, haiguste ja  nälja tõttu 27 000 inimeselt 5 000-ni. 

1629. aasta lõpul sõitis kardinal, olles saanud Tema Majesteedi kindralleitnandiks, Itaaliasse vägesid juhtima. Tolles piirkonnas olid Prantsuse riigil tekkinud probleemid Hispaania Habsburgidega. Seal näitas Richelieu end äärmiselt targa  ja oskusliku väejuhina ja tutvus kardinal Jules Mazariniga.

Just Mazarinist sai Richelieu' järglane Prantsuse kuninga peaministri ametitoolil.

Oma poliitika ehitas Richelieu üles Henri IV programmile: riigi tugevdamine ja tsentraliseerimine, ilmaliku võimu tõstmine vaimulikust võimust kõrgemaks, pealinna võim provintsi võimu üle. Samuti oli tema jaoks tähtis aristokraatliku opositsiooni likvideerimine ja vastuseis Hispaania-Austria Habsburgide hegemooniale Euroopas.

Külm ja kaalutlev, tihti julmuseni karm mees, kes allutas alati oma tunded mõistusele, hoidis kardinal Richelieu kindlalt võimuohje, pühkides oma teel takistused juba siis, kui need alles horisondile ilmusid.

Richelieu asutas Prantsuse Akadeemia, omanimelise 17. sajandi jaoks ideaalse linna - Richelieu Indre-et-Loire'i departemangus.

Prantsusmaal on olemas ka sõjalaevatüüp Richelieu.

IVARI VEE

Jaga |