Miks see meid täna kibedalt muigama paneb?

Nüüd, kuus aastat hiljem, on selle kirja sisu nii mitmeski mõttes muutunud iseenda farsiks. President Ilves on kuue aasta jooksul korduvalt presidendina häbistanud Eesti riiki ja rahvast. Ta on osutunud väga erapoolikuks riigipeaks, toetades IRL-i ja Reformierakonda. Ajal, kui võimuerakondade kohal juba lasus mitmeid korruptsioonikahtlusi, tormas Ilves poisikeselikult televisiooni - esinema Keskerakonna büroosse sattunud kahtlase kirjavahetuse pärast. Tema otsene kohtumõistmine suurima opositsioonierakonna üle ei olnud presidendiametile kohane.

Toomas Hendrik Ilvese räuskamine nobelist Paul Krugmani aadressil kahjustas tugevalt meie riigi mainet, hoolimata sellest, et õukonnameedia püüab seda varjata. Nüüdseks on Ilves oma käitumisega kinnitanud, et ta on kõigest võõrjõudude poolt Kadriorgu suunatud hüpiknukk.

Viimati tõestas seda ESM-i kaitsmine. ESM-is osalemine ei saa olla Eesti rahva huvides - sellest on huvitatud suured finantsjõud, kelle huve Ilves kaitseb. Eesti üksikvanemate, suurperede või invaliidide toimetulek, mis ESM-is osalemise järel halveneb veelgi, Ilvest ei näi häirivat. Evelin Ilvese finantsmahhinatsioonid Ärma taluga ning presidendi suur võlakoorem on samuti piinlikkust tekitanud.

Paljud 2006. aasta 14. septembri avalikule kirjale alla kirjutanud lootsid siiralt, et Toomas Hendrik Ilvesest kujuneb tõeliselt väärikas riigimees. Seega ei soovi toimetus allakirjutanuid kuidagi halvustada. Aus on aga meie lugejatele kuus aastat hiljem esitleda seda, mida siis loodeti ja milliseks tegelikult on kujunenud Ilvese käitumisjoon vahepealsete aastate jooksul, mille passivasse võib julgelt lisada ka 2011. aastal toimunud presidendi tagasinimetamise farsi - see on omane vaid diktatuuririikidele.

Avalik kiri: Ilvest toetades aitame Eestit

14.09.2006 00.01

Meie, 80 allakirjutanut, ei kavatse enam taluda presidendivalimiste käigus tekkinud olukorda, mis on muutmas Eestit umbseks kolkaks.

See nõrgendab eestlaste eneseusku ja meie riigi usaldusväärsust - seega, meie riigi tulevikku.

23. septembril koguneb 347 meie hulgast Estonia kontserdisaali valima Eesti riigipead. Vaid 347 - ent see on sihiseadmise päev kogu riigile.

Me soovime, et sel päeval valitav rada viiks Eesti ähvardavast umbsusest eemale, avarama eluvaate poole.

Seetõttu me võtame endale vastutuse olla Toomas Hendrik Ilvese usaldusmeesteks ja tagame, et meie presidendikandidaadist saab hea riigipea.

President Arnold Rüütel on pälvinud meie tänu, veendes kolm aastat tagasi kõhklejaid toetama Eesti ühinemist Euroopa Liiduga.

Praegu laseb president Rüütel end kahel erakonnal ära kasutada parteiliste eesmärkide saavutamiseks, mis ei ole kooskõlas riigipea rolliga demokraatlikus riigis.

Tänase Eesti suurim mure ongi poliitilise kultuuri nappus, mis teeb meele mõruks kaasmaalastel ning kahandab Eesti usutavust välispartnerite silmis.

Peatselt valitaval riigipeal tuleb raudse järjekindlusega püsida erakondlike huvide sõltumatu tasakaalustajana.

Presidendil peab olema terav silm ning vahe keel, et hoiatada avalikkust selliste sise- ja välispoliitiliste arengute eest, mis ohustavad Eesti demokraatlikku ja euroopalikku rada.

Me kinnitame valijameestele, et Toomas Hendrik Ilves suudab presidendina rääkida oma rahvaga ausalt ka valusatest asjadest ning esindada meid oskusliku rajaleidjana välissuhtluses - nagu seda tegi president Meri.

Toomas Hendrik Ilvese analüüsivõime ja tulevikku suunatud pilk, tema kodumaa-armastus ning rahvusvaheline kogemus on voolinud temast isiku, kes järgmisel viiel aastal suudab Eesti Vabariigi presidendina oma rahvale rohkem anda kui tema vastaskandidaat Arnold Rüütel. Me teame, et nii arvab ka enamik eestlastest.

Me hoolime oma vabast riigist ning kutsume kõiki üles jätkama kokkuhoidva ja avatud Eesti ülesehitamist.

Meie üleskutse on nõudlik, sest peame seda oma kohustuseks. Meie üleskutse on avalik, sest me armastame Eestit.

[80 allkirja]

Jaan Kross, Viivi Luik, Arvo Pärt, Neeme Järvi, Ain Kaalep, Jaan Kaplinski, Olev Subbi, Enn Põldroos, Jüri Arrak, Erast Parmasto, Ita Ever, Kaljo Kiisk, Aarne Üksküla, Merle Karusoo, Mart Saarma, Fred Jüssi, Kuno Areng, Tõnis Mägi, Ellen Niit, Enn Soosaar, Doris Kareva, Jaak Jõerüüt, Riho Sibul, Reet Linna, Andres Tolts, Mait Summatavet, Leonhard Lapin, Dimitri Kaljo, Leo Mõtus, Peeter Tulviste, Hillar Aben, Mart Meri, Hirvo Surva, Vardo Rumessen, Ivari Ilja, Ave Alavainu, Andrus Kivirähk, Ilmar Raag, David Vseviov, Jaak Johanson, Mihkel Raud, Ülle Lichtfeldt, Ain Lutsepp, Jaan Tätte, Peeter Laurits, Hardi Volmer, Jaanus Rohumaa, Imbi Paju, Peeter Simm, Mart Juur, Janno Põldma, Heiki Ernits, Hannes Võrno, Kiur Aarma, Peeter Oja, Ülo Krigul, Hendrik Toompere jun, Tõnu Oja, Jüri Aarma, Jaan Elken, Lauri Vahtre, Ülar Mark, Helmet Raja, Jaan-Olle Andressoo, Mare Mikof, Marko Mäetamm, Kaido Ole, Jaan Klõšeiko, Heie Treier, Tiina Tammetalu, Asko Künnap, Julia Maria Künnap, Anu Kalm, Dan Mikkin, Viive Noor, Regina Lukk-Toompere, Juss Piho, Jaan Tammsaar, Tüüne-Kristin Vaikla, Urmo Vaikla

Jaga |