Edgar Savisaar terveneb

PEEP PÕDDER,      01. oktoober 2003


Kirjutan selle kirjatüki ajalehe Kesknädal palvel, mille poole on pärast pressiteadet Edgar Savisaare infarktist pöördunud paljud lugejad saamaks teada, mis siis ikkagi juhtus ja miks. Tahaks teid kõiki rahustada, et hullem on juba möödas ning Savisaar paraneb jõudsasti. Oma läbielamistest ja tunnetest lubas linnapea hiljem eksklusiivintervjuus Kesknädalale rääkida.
Asjahuvilistele aga lühidalt südamelihase infarktist kui sellisest üldiselt. Südamelihast varustavad verega koronaar- ehk pärgarterid, mida on kolm. Muutused nende seintes kutsuvad esile pärgarteri valendiku ahenemise ja verevoolu vähenemise pärgarteris. Kui vere läbipääs on takistatud, tekib kitsenenud kohast tagapool olevas piirkonnas väheveresus ehk isheemia, mille sümptomiks on tugev valu rinnus kiirgumisega vasakusse kätte. Ahenenud koha ees võib tekkida ka vere turbulentsvool, mis soodustab trombi teket. Vere osistest tromb topistab soone täielikult ning tekibki südamelihase kahjustus, mida nimetame müokardi infarktiks. Just tugev valu on tavaliselt põhjuseks, miks kutsutakse kiirabi. Nii sellelgi korral.
Arstide esmaseks eesmärgiks on võimalikult kiiresti taastada verevool kahjustatud piirkonnas ning selleks kasutatakse tugeva verevedeldustoimega ainet, mida nimetatakse trombolüütikumiks. Protsessi kutsutakse trombolüüsiks ja tihtipeale alustatakse sellega juba kiirabiautos. Mida kiiremini trombolüüsi õnnestub alustada, seda suurem on lootus, et tromb lõhustub ja taastub verevarustus.
Järgmise etapina teostatakse angiograafia uuring, mis äraseletatult tähendab kateetri viimist läbi reiearteri aorti ja sealt edasi südamesse ning koronaararteritesse, et kontrastaine abil teha selgeks ahenenud sooneosa asupaik.
Edasi püüab arst ahenenud sooneosa laiendada kas balloonkateetri abil, millega soont lihtsalt laiemaks venitatakse ehk dilateeritakse, või viib ahenenud kohta metallsõrestiku ehk stendi. Viimane ei lase samuti soonel kokku vajuda.
Nüüd tuleb südamele anda puhkust, et kahjustatud südamelihas jõuaks paraneda ja infarkti koht armistuda, pärast mida määratakse südamelihase koormustaluvus ning koostatakse taastusravi plaan.
Arstikunst nõuab infarkti puhul kuni kahenädalast haiglasviibimist ning seejärel veel umbes kuu aega taastusravi ja puhkamist. Siis jälle lahingusse - relvastatuna lisaks poliitilisele sitkusele südant säästva dieedi, tervisliku ning sportliku eluviisi ja oskusega korralikult puhata.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (4)