Vene keel Eestis ja Euroopas

INGA MANGU,      09. veebruar 2005


Mitmekultuurilises Eestis on vene keele oskust vajalikuks peetud kõikidel aegadel. Ka värskelt Euroopa Liidu liikmeks saanuna on meie elanikel kasulik mitte ainult paljusid keeli osata, vaid omandada ka dokumente, mis seda tõestavad.

Hea oleks tunda Euroopa keelepoliitikat ning arvestada seda oma keeleõpingutes. Euroopa keelemapi Eesti variandi arendamisega alustas haridus- ja teadusministeeriumi juurde moodustatud töörühm 2003. aasta suvel. Töörühma ülesanne on Euroopa keelemapi Eesti variandi põhialuste ja põhikooli 6.–9. klassi näidismapi väljatöötamine 2006/2007. õ-a alguseks. Septembris 2004. aastal hakati juba keelemappi mõnes Eesti koolis katsetama.
Euroopa keelemapp, rahvusvaheline tunnistus, keelepass – mida nende mхistetega tдhistame?
Euroopa keelemapp (European Language Portfolio) on dokument, mis kinnitab inimese võõrkeelte oskust. See on loodud Euroopa Nõukogu (Council of Europe) initsiatiivil. Tööandjatel aitab keelemapp töötaja praktilise keeleoskuse kohta parema ülevaate saada ja tema oskusi paremini ära kasutada. Õpetajatel (koolidel ja keeltefirmadel) aitab see paremini mõista uue õppija keeleoskust, tema motivatsiooni ja keeleõppe vajadusi.

Keeleoskuse mõõdupuud

Hinnang inimese võõrkeele valdamisele peab olema esitatud Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete süsteemis, milles lähtutakse kolmest keeleoskustasemest: algeline ehk esmane keelekasutus (Basic User) – A; iseseisev keelekasutus (Independent User) – B; vaba keelekasutus (Proficient User) – C. Need kolm laia taset jagunevad edasi omakorda kitsamateks jaotusteks.
Keeleoskust kirjeldatakse osaoskuste kaupa: lugemine, kuulamine, kõnelemine (suuline suhtlus, suuline esitus) ja kirjutamine. Näiteks kuulamine A1: Saan aru tuttavatest sõnadest ja fraasidest, mis puudutavad mind, minu perekonda ja minu vahetut ümbrust, kui inimesed räägivad aeglaselt ja selgelt. Kuulamine C2: Saan vaevata aru igasugusest kõnest, olenemata sellest, kus seda esitatakse. Saan aru ka kiirkõnest, kui mulle antakse pisut aega hääldusviisiga harjumiseks. Keelemappi kuuluvad keelepass, keelelugu ja kaust.
Keelepass (Language Passport) on isiklik dokument, milles on loetletud need võõrkeeled, mida keelepassi omanik valdab. Keelepass annab ülevaate isiku võõrkeele oskuse kohta antud ajahetkel.
Keelelugu (Language Biography) on dokument, milles kirjeldatakse protsessi, kuidas inimene on erinevaid võõrkeeli omandanud ehk keele õppimise kogemused ajalises järjestuses. Siin on kirjeldatud, miks mingit keelt õpitakse, olulisimad keelealased kogemused, keeleõppe praegused ja tulevased raskuspunktid.
Kaust (Dossier) on dokument, mis täidetakse ametlike paberitega, näiteks rahvusvaheliste sertifikaatidega.
Rahvusvaheline sertifikaat on dokument, mis kinnitab võõrkeele valdamist.
Vaatamata terminoloogia paljususele on süsteem lihtne. Lisaks keeloskust tõendavatele tunnistustele on teisigi samalaadseid ja on tekkinud omamoodi "sertifikaatide konkurss". Mida rohkem inimesel neid on, seda mitmekülgsemaks tema haridust ja oskusi hinnatakse.

Vene keel selgeks eurostandardite järgi

Tallinnas tegutsev keelekeskus Pushkin (www.pushkin.ee) võimaldab vene keele õpinguid ja vene keele kui võõrkeele eksamite sooritamist eeltutvustatud eurostandardite järgi. Sarnaselt Goethe Instituudi või British Counciliga näeb keelekeskus oma peamise ülesandena vene kultuuri vahendamist ja vene keele õppimise võimaluste avardamist samasuguse võõrkeelena nagu inglise, saksa, prantsuse jt keeled.
Tallinnas asuv Pushkini keelekeskus esindab Pushkini nimelist Riiklikku Vene Keele Instituuti (Moskvas) sarnaselt eelnimetatud teiste kultuuriinstituutidega.
Keelekeskus on tegelnud 2002. aastast eestlaste ja välismaalaste koolitamise ja eksamite korraldamisega. 2003. aasta lõpus korraldas keskus Puškin esmakordselt Balti riikides eksamid eurosertifikaatide "Igapäevane vene keel" ja "Ärialane vene keel" saamiseks. Eksami sooritanute hulgas oli suurte firmade töötajaid, juriste, ärimehi.
Nüüd on vene keele eurosertifikaat nende keelemapi osa; nad võivad selle esitada tõõandjatele mitte ainult Eestis, vaid ka igas teises Euroopa riigis. Selline tõend suurendab nende konkurentsivõimet ja tööalast mobiilsust.
Mis motiveerib inimesi keeleeksameid sooritama? Äri on oma iseloomult rahvusvaheline, kuid vene keelt ei vaja mitte ainult äris töötavad inimesed. Pole saladus, et eesti, inglise ja saksa keele kõrval nõuavad Eesti tööandjad töötaja kandidaatidelt ka vene keelt, millele lisanduv kultuuriteadlikkus on igati väärtuslik.
Keelekeskus pakub erinevaid võimalusi alates spetsialiseeritud vene keele kursustest kuni eksamite sooritamiseni ja sertifikaatide saamiseni. Eksam toimub tavaliselt testi vormis ja kestab sõltuvalt kontrollitava keeleoskusest kaks kuni neli tundi. Eksamitel osaleb Pushkini nime kandva Riikliku Vene Keele Instituudi spetsialist.

Täpsemat informatsiooni eksamite, sertifikaadi ja keelemapi kohta saab kodulehel www.pushkin.ee

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)