Kas seadustatud röövimine?

ALEKSANDER SINIMÄE,      18. mai 2005


Kui lihtsurelik maksuametile võlgu jääb, järgneb trahv, maksmata summalt kogunevad viivised ja intressid. Kui riik kodanikule võlgu jääb, ei juhtu reeglina midagi.

Seaduseandja vea tõttu on ühe riigiametkonna pensionäridel saamata üle seitsme aasta pensionilisa, mida avaliku teenistuse seaduse järgi pidi saama töötamise aja eest riigi teenistuses.
Riigiteenistujate ametinimetuste seaduses (07.02.1996) jäid keskkonnaministeeriumi Riigi Metsaameti struktuuriüksuste metskondade töötajate ametinimetused nimetamata. Seaduseandja muutis avaliku teenistuse seadust (ATS). Muudatus jõustus 27. jaanuaril 2001. aastal, millega anti volitusnorm täitevvõimule nimetada riigiteenistujate ametinimetusi, kellel on õigus avaliku teenistuse staazhile, seega ka pensionilisale.

Täitevvõimu määrus ei anna õigust
Täitevvõim, kasutades volitusnormi, andis 19.03.2002 välja määruse nr 97 "Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olnud asutuste ja organisatsioonide nende ametikohtade loetelu, kus töötatud aeg arvatakse avaliku staazhi hulka". Määrus jõustati 25. märtsil 2002. aastal.
Probleemiks kujunes asjaolu, et sotsiaalministeeriumi struktuuriüksuste mõned juhtivtöötajad ei soovinud täita ATSis ja nimetatud määruses sätestatut. Alles kohtuotsuse põhjal hakkasin ka mina saama seaduses ettenähtud pensionilisa novembris 2002. aastal tagasiulatuvalt 25. märtsini 2002. aastal.
Tookordsel pensionilisa väljamaksmisel tulumaksu maha ei arvestatud, kuid täitevvõimu määrus nr 97 (19.03.2002, jõustumise aeg 25.03.2002) osutus põhiseadusega vastuolus olevaks. Ligemale aasta väldanud kirjavahetuse järel tunnistas täitevvõim viga määrusega nr 100 (01.04.2004) ja jõustas määruse nr 97 (19.03.2002) tagasiulatuvalt 27. jaanuaril 2001. aastal.
Kuid vana probleem jätkus. Tollane sotsiaalminister Marko Pomerants leidis, et täitevvõimu määrus ei anna õigust saada välja maksmata pensionilisa tagasiulatuvalt, vaid määruse nr 100 jõustumise hetkest edasiulatuvalt.

Probleemi lõppu pole näha
Algas kohtuskäimine, millele pani punkti Riigikohus, kes leidis üksmeelselt, et sotsiaalkindlustusameti Virumaa pensioniameti kassatsioonikaebus on ilmselt põhjendamatu ja otsustas: jätta menetlusse võtmata. Sellega ringkonnakohtu otsus jõustus ja kuulus täitmisele ühe kuu jooksul.
Kuid probleemid jätkuvad. Virumaa pensioniameti Kohtla-Järve osakond täitis kohtuotsuse hilinemisega ja osaliselt. Kohtuotsuse järgi arvestatud pensionilisa nominaalväärtus liideti viimase kuu pensionile ning saadud summalt miinus maksuvaba osa kuus peeti kinni tulumaks.
Kui pensionilisa oleks välja makstud õigeaegselt, ei oleks see tulumaksustamisele kuulunud, kuna pensionide maksustamise põhimõte kehtib alates 01. jaanuarist 2002. aastast, ja kuni 25. märtsini 2002. aastal ei ületanud seadusega ettenähtud maksuvaba piiri.

Kas pole see seadustatud röövimine?
Kohtla-Järve pensioniametist ja Jõhvi halduskohtust vastati: saate kinnipeetud raha järgmisel aastal tagasi! See on ju 18 kuud hiljem. Kas kõrges eas vanurile ongi veel niipalju aega antud? Tagasi saab kinnipeetud summa nimiväärtuse. Vahepeal on raha väärtust kahandanud hinnatõusud ja inflatsioon.
Selline tegevus on meie riigi põhiseadusega vastuolus, kuna "Eesti omariikluses pole inimene loodud riigile, vaid riik on loodud inimesele. Inimese prioriteet riigi ees pole riigi kehtestatud, vaid riik tunnistab seda kui inimesele loomulikult kuuluvat omadust". Seda ülimat väärtust peab aktsepteerima ja realiseerima kõigepealt Eesti riik ise (põhiseaduse kommenteeritud väljaanne 2002 lk 27–28)
Selle aasta 15. aprillil täitus aasta täitevvõimu – Eesti vabariigi valitsuse määruse nr 100 jõustumisest (01.04 2004). Kuid kahjuks mõne valitsusametniku tahte puudumine seadusi täita põhiseaduse vaimus ei ole võimaldanud seda määrust ellu viia. Ainult vähesed, kellel on olnud jõudu ja jaksu rasket kohtuteed käia, on saamata pensionilisast osa kätte saanud, sest tulumaks võetakse maha.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)