Valitsusliit tõrjub Euroopa Liidus astmelist tulumaksu ja sotsiaalhartat

15. oktoober 2003


Valitsus arutas paar päeva enne 4. oktoobril Roomas alanud valitsustevahelist konverentsi eestipoolseid põhiseisukohti. Ja nii selguski, et Eesti praegune valitsus seisab otseste maksete teema sissetoomise vastu Euroopa Liidu lepingusse.
Näiteks Riigikogu Euroopa asjade komisjoni reformierakondlasest juht Rein Lang on ajakirjanduseski teatanud, et isikute tulumaksustamine peab olema iga riigi siseasi. Ehk siis anti mõista, et Euroopa riikides kehtivat astmelist tulumaksu ei ole Eestile tarvis ning avaldati soovi säilitada praegune maksusüsteem.
Rooma sõitsid peaminister Juhan Parts, välisminister Kristiina Ojuland ja riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi büroo juhataja Henrik Hololei. Neist viimane on kandideerinud valimistel Mõõdukate nimekirjas, mõõdukad on aga vähemalt suusõnaliselt toetanud astmelise tulumaksu ideed.
Reformierakonna vastuseis astmelise tulumaksu vastu on ammu teada, nüüd aga püütakse kindlustada ka selle partei poolt läbisurutud ettevõtte tulumaksukaotuse kehtimajäämine. See soodustus on jätnud riigieelarvesse laekumata miljardeid kroone, ent reformierakondlaste laia suuga lubatud uute töökohtade tekkimine ja tõhus majandustõus on jäänud tulemata. Majandusarengult oleme sellise maksusoodustuse sisseviimisega maha jäänud aga nii Lätist kui Leedust.
Veel taotleb valitsus Euroopa põhiseaduses, et sotsiaalpoliitika peaks iga liikmesriik endale ise määrama. See aga võib tähendada, et Euroopa sotsiaalharta mitmedki nõuded jäävadki Eestis kehtestamata.
Kergemeelsed lootused, et Eesti Euroopa Liitu astumine toob endaga kaasa euroopalike põhimõtete rakendamise Eestis, ei pruugi sugugi täituda. Keskerakonna europooldajad kinnitasid ja uskusid enne referendumit, et Euroopa Liitu astumise korral peaks Eesti omaks võtma ka astmelise tulumaksu. Praegused võimulolijad püüavad Eesti parandustega valmivasse Euroopa põhiseadusesse taolise õiglasema maksusüsteemi sisseviimist aga vältida. Nii kipubki jääma mulje, et Euroopa Liitu oli eelkõige tarvis meie äri-, rahandus- ja majanduseliidile oma hiigelkasumite ja heaolu kindlustamiseks.
Kn

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (4)