Saime baltisakslastelt oma kodu tagasi pärast 17-aastast kohtuskäimist

Concordia Advokaadibüroo eestvõttel paluti Harju maavalitsusel üles leida Tallinnas Nõmmel asuva Metsa 45 elamu pärijad. Nendeks osutusid kaks Saksa kodanikust noorisandat, kellele kui Saksamaale ümberasujast kasuvanaema õigusjärglastele ja nende eestkostjatele pakkus see elamu ahvatlusi suure mammona saamiseks – nende äriskeemis sisaldus, mida jagada.

Taotlejaid ei mõjutanud ka see, et Metsa 45 asukad olid elamusse teinud mahukaid investeeringuid – mahajäetuna olnuks see hoone märgistatud veel vaid kui vundamendiase. Samuti ei lugenud asjaolu, et 1998. aastal Riigikohtu loakogu otsusega kinnitati toonane ringkonnakohtu otsus, mis keelas Saksamaale ümberasujate omandi tagastamise, kusjuures ükski instants pole tollaseid kohtuotsuseid tühistanud.

Nüüdseks on 2012. aastal alanud uus pretsedenditu kohtuvaidlus saanud lõpliku lahenduse Riigikohtu määrusega 25. septembrist 2014. Selles sisaldub otsus kassaatorite kaebust mitte menetleda.

Mõistagi ei pakkunud pärijatele ja nende abistajatele nii suurt huvi tsaariaegsed elamud Metsa 47 ja Tina 3, olgugi et nendegi pärast võideldi. Nõue nimetatud omandite suhtes on nüüdseks samuti kohtus kaotatud ja tõestatud on üleantud vara eest hüvitise saamine. Arusaadavatel põhjustel nii õiguseellane kui ka praegused varataotlejad kiivalt varjasid Saksa riigilt kompensatsiooni saamist.

Kui äsjalõppenud Metsa 45 kohtuprotsessis tuli ilmsiks Saksa riigilt kompensatsiooni saamine, maksti kiirustades ära mingi suvaline summa (524 eurot), mis on murdosa üleantud vara eest saadud hüvitisest ja mida saab käsitleda vaid kui tol ajal Saksamaal makstud sotsiaalhüvitist. Kohtuid eksitades püüdsid taotlejad seda rahasummat näidata elamu, selle sisustuse ja kinnistualuse maa väärtuse kattena, mis aga on vastuolus arhiivimaterjalidega. Nii et – pettus pettuse otsa.

Mõistagi ei jäänud niisugused susserdamised kohtutel märkamata. Samuti olid mõjusad muudki argumendid – omandi heauskne valdamine ja nõude aegumine, mida on rõhutanud ka õiguskantsler.

Tähelepanuväärsed on Concordia Advokaadibüroo ponnistused perspektiivitust materjalist olematut tõde vormida. Ilmselt oleks see juuratudengitele heaks õppematerjaliks, kuidas musta valgeks voolida.

Kurb on tõdeda, et meie riigis laiub nii suur hulk ebaseaduslikku omandit, millest valitsejad teadagi ei taha. Ainuüksi Nõmmel püüab peaaegu igas tänavas pilku Saksamaale ümberasujate või nende pärijate saadud ebaseaduslik omand, mille puhul on tegemist riigipetturite ja neid abistanud korruptsioonimahitajatega, lisaks omandireformi muude tagajärgedega. Loomulikult on paljudel puhkudel niisugused kinnistud kiiresti edasi müüdud.

Võitjaiks selles eestlastele traagilises „suures mängus“ on jäänud vaid üksikud, kes osutasid järjekindlat vastupanu ja kellele saatus kinkis võimaluse olla tugevam kohtuprotsesside rägastikus. Selle kestva pinge hinnaks on aga saadud tervisekahjustused ja moraalne kahju, mida ei korva ühegi rahaga.

Omandireformi laastavad tagajärjed Eesti Vabariigis on silmnähtavad. Selle reformiga algasid riigis segadused ja ühiskonna lõhestumine, mis jäävad ohvreid varitsema veel paljudeks aastakümneteks, jäädes lahutama ka põlvkondi ja suguvõsasid.

REIN MARK, Tallinn-Nõmme, omandireformiga seotud vastupanuliikumises osaleja

[fotoallkiri]   Omandireformi käigus ebaseaduslikult tagastatud elamuist on pildilolev kahtlemata üks kuulsamaid – selle kahekorterilise elanikud ei leppinud miski hinna eest oma kodu äravõtmisega ning suutsid pikas „positsioonisõjas“ võiduni vastu pidada. Mis sest, et Hitleri-Saksamaale ümberasunud omaniku lapsendatud järglaste väidetavate järeltulijate eriti „pühi omandiõigusi“ üritati vabas Eestis kaitsta isegi 1943. a. Saksa seadusi kasutades. Veel 2012. aastalgi langetas „pädev“ komisjon tagastamisotsuse, kuigi õiguslik vaidlus oli lõppenud juba 12 aastat enne seda ning korterid ja maa isegi erastatud. Nüüd on majal Eesti lipp, kuid protestimärgina on siin nähtud ka haakristiplagu.

Jaga |