Riigikohus täpsustas sundüürnike õigusi

04. mai 2005


Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas 27. aprilli otsuses elamuseaduse § 32 sisu, mis näeb ette omandireformi käigus tagastatud elamute üürnikele eesõiguse uue üürilepingu sõlmimiseks ning reguleerib üürilepingute pikenemist ja lõpetamist.
Kuna ESi § 32 sätestatut on võimalik mõista väga mitmeti ning nimetatud paragrahv on kohaldatav omandireformi käigus tagastatud elamutes elavate üürnike üürilepingutele, mille tähtaeg on möödunud või möödumas, pidas kolleegium vajalikuks avada viidatud paragrahvi sisu laiemalt.
Üldjuhul on kohustusi nõuete kohaselt täitnud üürnikul üürilepingu tähtaja möödumisel eesõigus nõuda üürileandjalt uue üürilepingu sõlmimist. See ei tähenda, et üürileping tuleb sõlmida samadel tingimustel.
Kui üürnik ega üürileandja ei soovi uue lepingu sõlmimist või lepingu lõpetamist, siis üürileping pikeneb kehtinud üürilepingu tingimustel veel viieks aastaks. Kui pooled ei soovi kehtinud üürilepingu pikenemist, peavad nad enne üürilepingu lõppemist avaldama kirjalikult soovi üürilepingu pikendamata jätmiseks või uue lepingu sõlmimiseks.
Et seni kehtinud üürileping ei pikeneks, tuleb enne üürilepingu tähtaja möödumist teisele poolele teatada kirjalikult lepingu lõpetamisest või uue üürilepingu sõlmimisest tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 69 järgi. Kui pooled soovivad üürisuhet jätkata, siis peab tahteavaldus uue üürilepingu sõlmimiseks olema vastavalt võlaõigusseaduse § 16 lg 1 piisavalt määratletud ja väljendama tahteavalduse tegija soovi olla ettepanekuga nõustumisel sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud.
Kui üürileandja on avaldanud tahet üürileping lõpetada, kuid üürnik soovib sõlmida uut üürilepingut, tuleb kohtul üürileandja nõudel kontrollida ESi § 33 lg 1 alusel, kas üürnikul on eesõigus uue lepingu sõlmimiseks. Kui on, siis tuleb vastava hagi alusel kohtul määrata kindlaks uue lepingu olulised tingimused.
Kui üürileandja on teinud üürnikule nõuetekohase pakkumise uue üürilepingu sõlmimiseks, kuid üürnik vaikib ja hoiab kõrvale uue lepingu sõlmimisest ning jätkab eluruumi kasutamist pärast üürilepingu tähtaja möödumist, on üürileandjal õigus pöörduda kohtusse uue üürilepingu sõlmimiseks või selle lõpetamiseks. Kui üürileandja ainult teatab võimalusest sõlmida uus üürileping, tegemata aga võlaõigusseaduse § 16 lg 1 kohast pakkumist (oferti) uue üürilepingu sõlmimiseks, ei saa üürileandja nõuda üürilepingu lõpetamist või uue lepingu sõlmimist ES § 32 lg 3 alusel.
Lepingu sõlmimisest kõrvalehoidmisena ei ole käsitatav olukord, kus üürnik on avaldanud soovi uue lepingu sõlmimiseks, kuid pooled ei ole saavutanud kokkulepet lepingu tingimustes.

Terane mõte:
Kes vastutab?

"Sundüürnike olemasolu on Eestis hea näide sellest, kuidas vastutus hajub. Keegi ei vastuta selle eest, et sundüürnikud eksisteerivad – ei riik ega üürnikud ise. Ja mitte miski ei suuna inimesi lahendusi leidma!"
Tiina Tamman, ajakirjanik
Inglismaa
Äripäev, 29. mail

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)