Sotsid ja oravad tõstavad kodukulusid

Ka tänane sotsiaaldemokraatide ja oravate vahevalitsus on asunud järsult kodukulusid tõstma. Just äsja võttis koalitsioon oma häältega Riigikogus vastu seaduse, mis kergitab gaasiaktsiisi kolmel järgmisel aastal 20% aastas. Viimase tõusuga kokku teeb reaalne aktsiisi kasv umbes 85%. Seega on hinnatõus planeeritud koguni mitmeks järgnevaks aastaks.

Eesti Gaasi hinnangul mõjutab hinnatõus otseselt sadakonda tuhandet kodutarbijat ja üle 2000 ettevõtte üle Eesti. Nii mõjutab maagaasi hinna tõus iga kolmandat soojusetarbijat. Võrgutasude tõus tuleb gaasi ja soojuse hinnale veel juurde. Kuid juba täna on maagaasi aktsiis meil poole kõrgem kui näiteks Lätis ja ligi kolm korda kõrgem kui Leedus.

Valitsus: ehitage oma küttesüsteemid ümber!

Vähe sellest. Tänase koalitsiooni häältega võeti vastu ka seadus, mis tõstab olulisel määral ka kerge  kütteõli aktsiisimäära. Tõus toob kaasa paljudele kodudele toasooja arvete tõusu ligi 38%, sest plaanis on aktsiisimäära tõsta koguni 350% jagu. Hinnatõus on tõepoolest arutult suur. Eestis on ju tuhandeid maju, kus selle küttega köetakse. Näiteks väikeses Kallaste linnas on 76 õliküttel hoonet. Lisaks kodudele on Eestis ligi 200 kohaliku omavalitsuse omandis olevat hoonet, mille katlaid köetakse erimärgistatud kütusega. See tähendaks omavalitsustele laias laastus ühte miljonit küttekulude kasvu.

Õiguskantsler Indrek Teder juhtis tähelepanu sellele, et plaanitav kerge kütteõli aktsiisimäära tõus toob kaasa ebaproportsionaalselt suure toasooja arvete tõusu.

Rahandusminister Jürgen Ligi ja sotsiaaldemokraadist komisjoni esimehe Rannar Vassiljevi põhjendus selle kohta on küüniline. Ärge kütke kodusid kerge kütteõliga, vahetage katlad ja ehitage oma küttesüsteemid ümber. Samas teame, et uuele küttesüsteemile üleminek pole sugugi odav ja kiire lahendus.

Mis oleks siis soodne  kütteviis? Polegi. Elektriküte, mida aastaid tagasi ülistati, on nüüd ülikallis. Maakütte investeering on kordi kallim kui ükskõik milline teine investeering. Päikeseenergiat meil talvel nagunii ei jätku ja tuleb juurde kütta. Nagu mainitud, tõuseb jõudsalt ka maagaasi hind. Samuti on ju briketi ja puude hind laes, pealegi linnades seda ei soovitata. Seega on kõik kütteliigid ühtmoodi kallid. Koalitsiooni põhjendus hinnatõusu kohta kõlab aga demagoogiliselt ja lapsikult.

Suurenenud lasteraha maksad kütuse eest tagasi

Kodukulude suurt hinnatõusu põhjendatakse vajadusega lastetoetusteks raha saada. Seega siis  ühest taskust võtame raha, et teisi lubadusi täita. Tegelikult perede kulud ju kasvavad – lapsetoetuse õilis lubadus lähebki lõpuks küttekulude katteks.

Aktsiisitõusudest rääkides ei saa mööda minna ka alkoholi aktsiisi tõusust. Jah, tõsi, pahesid tulebki maksustada. Aga ka siin peab olema mingi süsteem. Eestis ongi juba paari aasta eest etteulatuvalt seadustatud alkoholi aktsiisi tõus. On kokku lepitud, et neljal aastal järjest see hind tõuseb 5% aastas, ulatudes 2016. aastasse.

Nüüd aga nähakse uue seaduse valguses ette, et alkoaktsiis kerkib järgmisel aastal 15 protsenti, kõigil järgnevatel aastatel – 2016 kuni 2018 igal aastal 10%. Minister ei osanud vastata, miks just see protsent ja mitte mõni teine? Miks seda üleöö muudetakse ja millistel uuringutel põhineb? Selge, et alkohol ei tohiks võrreldes elukallidusega ajas odavamaks muutuda, aga iga hinnatõus peaks olema selgelt põhjendatud ja rajanema arvutustel.

Täna on nii, et eesmärk pühendab abinõu. Mingit kaalutletud otsust ja väljatöötatud plaani pole eelnenud.

Vastupidi, seaduse seletuses on kirjas, et alkoholiaktsiisi tõstmine on vajalik muude poliitiliste eesmärkide täitmiseks. Tähendab, ei vaevutagi mingeid põhjendusi otsima. Isegi ei vaevuta kirja panema, et lähtutakse rahva tervisest. Rahandusministeerium loodab, et kui järgmisel aastal tõstetakse märkimisväärselt alkoholiaktsiisi, siis kõik tormavad juba sel aastal ette ostma ja seetõttu saab aasta lõpus öelda, et vaatamata majanduslangusele eelarve siiski täitus. Tänasele valitsusele on alkoholi tarbimine justkui päästeventiil, millega kergekäelistele poliitilistele lubadustele  ja eelarveaukudele raha kombineerida. Eks selleks muudeti ka korrakaitseseadust, mis lubab nüüd igal tänavanurgal otse pudelist viina ja õlut kulistada.

On selge, et maksutõusud toovad endaga kaasa elukalliduse tõusu ja taas kord kodukulude kasvu. Ka Eesti Pank on juhtinud tähelepanu, et aktsiisiotsustega saavutatakse järgmisel aastal olukord, et hinnatõus tuleb kolm korda suurem kui sel aastal. Seega pretendeerib Eesti järgmisel aastal jälle eurotsooni kõige kiirema hinnatõusuga riigi positsioonile.

Selle poolt on üksmeelselt hääletanud Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid.

VAESE MEHE IRL: Sotsidelt loodeti, et nende valitsusse minekul muutub elu Eestis õiglasemaks. Paraku käituvad sotsivad valitsuses IRL-i kehva koopiana. Esimese asjana asusid nad koos oravatega hoopis räigelt kodukulusid tõstma. Fotol vasakult Taavi Rõivas, Sven Mikser ja Jevgeni Ossinovski. Foto: valitsus.ee

Jaga |