Võru sai uue spordihalli

TÕNU ANTON,      15. märts 2006


Laupäeval avati Võrus moodne kergejõustikuhall. Avamisest võtsid osa peaminister Andrus Ansip, Kultuuriministeeriumi kantsler Siim Sukles, Olümpiaakadeemia president Neinar Seli.
Kohal olid alaliitude juhid ning Võru sõpruslinnade delegatsioonid Rootsist ja Lätist. Hall oli avamishetkeks linnarahvast tulvil.

Hall on tasemel

Täismõõtmetega sisekergejõustikustaadioni mõõtmed võimaldavad läbi viia võistlusi ka rahvusvahelisel tasemel. Täidetud on kõik tingimused sisekergejõustikuvõistlustel püstitatavate rekordite fikseerimiseks. Hallis on 200-meetrine jooksurada, rajad 60 meetri jooksuks ja tõkkejooksuks, saab treenida kaugus- ja kõrgushüpet, kolmikhüpet ja teivashüpet, tõugata kuuli ja lihvida kettaheitetehnikat. Kergejõustikuareeni tribüünile mahub 400 inimest.
Hallis on suur pallimänguväljak 600-kohalise pealtvaatajate tribüüniga. Treeningute ajaks on võimalik tribüün kokku kerida ja mängusaal vahekardinaga kaheks täismõõtmetega harjutussaaliks jaotada. Judotreeninguteks ja -võistlusteks on eraldi saal koos vajaliku sisustusega. Veel on olemas professionaalse sisustusega jõusaal.
Halli ehitas Merko Tartu ja selleks kulus 57 miljonit krooni.

Sporditegemiseks uus kvaliteet

Spordihall annab Võru laste ja täiskasvanute sportimisvõimalustele täiesti uue kvaliteedi. Siia on juba sisse kolinud Võru Spordikool koos treenerite ja 430 kasvandikuga. Treenerite jaoks on olemas vajalikud tööruumid ning sportlaste jaoks riietus- ja pesemisruumid ning saunad. Spordihallis hakkavad toimuma ka lähemalasuvate koolide kehalise kasvatuse tunnid.
Kasutusgraafik näeb ette, et hommikupoolikul ja pärastlõunal on hall üldhariduskoolide ja spordikooli käsutuses, pärast tööaega aga võivad seda mõõduka tasu eest kasutada kõik soovijad. Linna eesmärk on tuua spordi juurde võimalikult palju inimesi nii sportijatena kui ka pealtvaatajatena. Samuti tehakse tööd selleks, et uus rajatis võimaldaks pidada Võrus kõrgetasemelisi võistlusi sisekergejõustikus, võrkpallis, korvpallis, käsipallis ja judos. Samuti saab spordihalli kasutada ka kultuuriüritusteks, kui esinejatele on vaja tavalisest lavast suuremat ruumi.

Linn lõi sihtasutuse

Spordihalli ehitamiseks ja kasutamiseks asutas Võru linn sihtasutuse Võru Spordikeskus. Algusest peale on seda juhtinud Viktor Rebane.
Linnavolikogu arutas halli projekteerimist ja ehitamist palju kordi. Vaieldud ei ole kunagi selle üle, kas ehitada või mitte ehitada, vaid selle üle, milline peab ehitatav olema ja kuhu peaks ehitama. Kogu protsess võttis ligi kaheksa aastat. Takkajärele võib kinnitada, et see aeg ei ole maha visatud.
Võru spordihall sai igati nüüdisaja tasemel ja on väljaspool Tallinna ainus täismõõtmeline sisehall. Asukoht linna keskel suurpaneelelamute piirkonnas ja linna suurima kooli, Kreutzwaldi Gümnaasiumi kõrvale tagab hea ligipääsu nii lastele kui ka täiskasvanutele.

Vaja on ka staadioni

Halli kõrval on olemas vaba maa täismõõtmelise staadioni rajamiseks. Valmis on ehitatud parkimisplatsid. Veel sel aastal ehitab linn välja spordihalli juurdesõidutee kaht linna peatänavat – Räpina maanteed ja Vabaduse tänavat - ühendavaks Kooli tänavaks. See lihtsustab juurdepääsu veelgi, aga hajutab ka linnaliiklust ja vähendab liiklusintensiivsust teistel tänavatel.

Ümbrus korda ja kauniks

Käimas on tööd spordihalli kõrvalt mööduva ja Koreli oja puhastamiseks. Nende tööde lõppedes saab linna läbivast ojast tiikidega ja voolusängilaiendustega veekogu, mis ilmestab spordihalli ümbrust veelgi. Kui endine räämas ja võsastunud piirkond Koreli oja ümber saab heakorrastatud ja haljastatud, pakub see paik linnaelanikele häid sportimis- ja puhkamisvõimalusi.

Kultuurimaja juba enne korras

Möödunud aastal lõpetati Võrus kultuurimaja "Kannel" renoveerimine.
Ka nende tööde tegemisel võtsid volikogu ja linnavalitsus seisukoha, et kõik tööd tuleb lõpuni teha – hoone peab saama heatasemelise ja ajakohase sisustuse, seda ka valgustuse, lavaseadmete, helivõimenduse ja projektsiooniseadmete poolest. Nii ja ainult nii saab pakkuda linnarahvale võimalust kaasa lüüa linna kultuurielus, olgu siis laval või saalis, jooksurajal või tribüünil.
Need miljonid, mis on paigutatud kultuuri- ja spordirajatistesse, on hästipaigutatud raha. Omavalitsuse ülesanne on luua võimalused inimese arenguks maast-madalast. Kui see tingimus on täidetud, ei jää ka tipud tulemata. Tippujõudmiseks ei piisa tingimuste olemasolust. Selleks on vaja pühendumust ja ränka tööd, ka paljustki loobumist.

Võrumaal on kindel koht nii Eesti kultuuri- kui ka spordielus

Siin on alustanud Erki Nool ja Andrus Värnik. Siin on pannud esimest korda suusad alla Anti Saarepuu ja Priit Narusk, Raul Olle ja Silja Suija, ka Eesti suusakoondise peatreener Mati Alaver on Võru treeneri Laur Lukini kasvandik.
Võrul on pikad traditsioonid suusatamises, võrkpallis ja kergejõustikus. Me ei ole kadedad, kui kuulsuste paistel püüavad end soojendada ka teised. Me teame, et oleme neid suutnud tuua kultuuri ja spordi juurde.
Uus Võru spordihall loob selleks veelgi paremad võimalused.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)