Laheda vallal on igavesti lahe vallavanem

Laheda valla vapil sümboliseerivad neli linaõit kunagi populaarset linakasvatust ja ühtlasi nelja mõisat, ennekõike aga hakkab selles sümboolikas silma vähk. „Meie puhastes veekogudes elas väga palju vähki, ja seepärast tema vapiloomaks valisimegi.  Mõned aastad tagasi hakkas vähkide arvukus küllalt aktiivse püügi tõttu meie piirkonnas vähenema," rääkis vallavanem.

Ehk on ka staažikas omavalitsusjuhis endas parasjagu vähi kangust ja stressi vastu kaitsvat kõvat kesta? Kui võtta arvesse külanõukogu esimeheks valimine 1985. aasta 5. märtsil, on ta ju lausa veerand sajandit Laheda valda juhtinud. Sirje Tobreluts ise arvab siiski pikaajalise võimulpüsimise põhjusteks ennekõike oma leebemaid omadusi. „Mu iseloom on selline, et püüan võimalikult palju suhelda ja teisi inimesi ära kuulata.  Maapiirkonnas, kus kõik kõiki tunnevad, on omavalitsusjuhil väga oluline hoida ühtekuuluvustunnet kogukonnaga  ning arvestada selle liikmete mõtete ja vajadustega, mis on küll sageli mitmekihilised," tunnistab ta.

Lootuseks ikka uued töökohad

Vallavanema sõnul loob ühele inimesele hea enesetunde juba püsiv ja turvaline kodu, teise nõudmised ja püüdlused on aga suuremad. Paljud saavad endaga ise hakkama, kuid leidub mitmeid, kes vajavad sageli toetamist, lohutamist, julgustamist. „Üldistatult võib aga kogu vallarahva suurimaks vajaduseks ja huviks pidada uute töökohtade loomist.  See vähendaks  tööle asumist suurematesse linnadesse või välismaale, mille tagajärjeks sageli vanemate pikaajaline lahusolek lastest. Põllumeeste elu raskendavad madalad kokkuostuhinnad. Peaaegu võimatu on ju majanduslikult toime tulla, kui kilo kaera eest pakutakse alla krooni ning odrakilo eest 1,3 krooni. Need pole ju miskid hinnad! Kuigi tundub, et selleaastased hinnad võivad tõusta seoses Venemaa suurte põlengute ja ikaldustega. Kokkuostjad teevad juba pakkumisi - kaks krooni ja natuke rohkemgi kilohinnaks, aga paljud põllumehed on seotud varasemate lepingutega, kus viljahind fikseeritud. Eks aeg näita, mis sügis toob. Tihti ei jää ettevõtjal muud üle kui laenu võtta, kuid nii jääb ta sõltuvaks pangast ja muust rahastajast, muutub omamoodi sunnismaiseks. Kui aga midagi ebaõnnestub, on pankrot kärme uksele koputama," arutles vallavanem.

Tundsin ka huvi, kuivõrd selle Kagu-Eesti piirkonna elanikud ja küllatulijadki võivad igapäevaelus omavalitsusjuhi erakondlikku kuuluvust tajuda.

Sotsiaaldemokraat ennekõike maailmavaatelt

„Olen küll põline Eesti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige, kuid kodukandis tuleb see fakt ennekõike esile Riigikogu valimiste perioodil. Kohapealses argielus pole ma aga erakondlikku kuuluvust rõhutanud. Tean, et seda ei toonita  ka Jõgevamaal asuva Saare valla vanem Jüri Morozov, kes samuti sotsiaaldemokraat. Vallavolikogusse kandideerijatel erinevatest valimisnimekirjadest on tegelikult vägagi sarnased mõtted paikkonna elust, muredest ja nende lahendamise võimalustest, arenguteedest." märkis Tobreluts.

„Iseäranis mõttetu ja kahjulik tegu on aga kellegi töölevõtmine või ka vallandamine ja vabastamine erakonnas olemist silmas pidades. Kõige tähtsamad on ikka tööalased teadmised, oskused ja kogemused. Kui aga võimekal ja kohusetruul töötajal on ka poliitilised veendumused ja põhimõtted, tõestab see tema küpsust ka maailmavaatelisest vaatevinklist. Ehkki ise pean „parteipiletit" teisejärguliseks, arvan, et sotsiaaldemokraatlikku elukäsitust on minu vallajuhtimises tunda küll. Praegu domineerivadki erinevate probleemide hulgas just sotsiaalsemad:  madal sündimus ja pensioniealiste inimeste kiire pealekasv. Näiteks Eestis tervikuna on 1,3 miljoni inimese hulgas kõigest 700 000 neid, kes ise raha teenivad."

Tobreluts ütles, et 11-liikmelises Laheda vallavolikogus kuulub kaheksa kohta Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale, kaks Keskerakonnale ja üks Reformierakonnale. „Seda jaotust on ehk tunda nimelistel hääletamistel. Igapäevasemas otsustamises jätkub aga piisavalt koostöötahet, ning häid mõtteid ja ettepanekuid tuleb erinevate erakondade esindajatelt. Nii suurema kui ka väiksema paikkonna käekäigule mõjub stimuleerivalt ka erakondade vaheline konkurents, peaasi et see vastastikuseks õelutsemiseks ei muutuks," ütles ta.

Pärisin vallavanemalt, miks Eestimaa kaardilt Laheda-nimelist kohta ei leia ning vallakeskust hoopiski Tilsist otsida tuleb. „1930. aastatel jagati Võrumaal paiknenud Aleksandri vald väiksemateks piirkondadeks, ja nii hakati ühte osa sellest Lahe küla järgi Laheda vallaks kutsuma," selgitas Sirje Tobreluts, kelle enda juured samuti Kagu-Eestist, täpsemalt, Kanepi-kandist pärit.

Staadion ja lennuväli

Kui palusin Sirje Tobrelutsul tänase kodupaiga kohta midagi tabavat ja vahvat öelda, ei jäänud ta pikalt mõtlema. „Eks me kokkuvõttes üks lahe vald ikka ole! Rõõmu teeb täismõõtmetega staadioni valmissaamine 2008. aastal. Riik lubas selle ehitamiseks raha, kuid masu tuli peale. Siis võtsime aga laenu ja ehitasime staadioni ikkagi valmis. Staadion on populaarseks sportimispaigaks kohalikele kooliõpilastele ja ka Tilsi lastekodu lastele ning kogub tuntust ka väljaspool maakonda, nii et suvel on juba staadion hõivatud mitmete laagritega ja suurte võistlustega," märkis ta.

Eriliselt atraktiivset ja põnevat tõmbejõudu omab tema sõnul aga Ridali lennuväli, mida haldab MTÜ Ridali Lennuklubi, mis liikmete arvult suurim purilennuklubi Eestis. Huvilised saavad lennata nii purilennukite kui ka mitmesuguste „metsavahtidega".

„Minagi olen selle võimaluse ära proovinud, kuigi lenduri kõrval istudes. Langevarjuhüpe on veel tegemata, sest sellist julgust ja pealehakkamist nagu Kihnu-Virvel mul praegu veel pole. Aga mine sa tea, millised mõtted ja plaanid kunagi tekkida võivad..."

Äsja oli vallavanem Sirjele rõõmsaks sündmuseks teistkordselt vanaemaks saamine. Selle kingituse tegi tütar Kristina, kes enne lapsepuhkusele jäämist töötas Laheda vallas sotsiaaltöö spetsialistina. Küllap on sotsist ema teda piisavalt sotsiaalselt ja kodulembeselt kasvatanud! Poeg Tarmo, kes magistratuuri asub lõpetama, on teinud aga oma valiku ja kavatseb end teostada USA-s. Talunikust abikaasale Reinule on vallavanem aga usinaks abiliseks kartulikasvatuses, mille vilju jätkub nii kodusele toidulauale kui ka turule.

JAAN LUKAS, Jõgeva ajakirjanik

Jaga |