Jüri Ratas: mõtleme suurelt ja viime Eesti elu otsustavalt edasi

Meie kallis Eesti Vabariik tähistab peagi 100. sünnipäeva ning kannab enne seda Euroopa Liidu eesistujariigi vastutusrikast rolli. Eesti on jõudnud nii kaugele tänu põlvest-põlve edasi antud kodumaa-armastusele ning kõigi meie inimeste sihikindlale ja tihti ennastohverdavale tööle. Soovin tänada iga inimest, kes on andnud oma panuse meie riigi ja rahva edasiviimiseks.

Samas tuleb kurvastusega tunnistada, et meie Eestimaa seisab täna mitme tõsise väljakutse ees. Rahvastikukriis, ühiskondlik ebavõrdsus, majanduslik seisak ning riiklik julgeolek on küsimused, millest ei saa ega tohi mööda vaadata. Just nende sõlmprobleemide lahendamine on Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu valitsusliidu kandev eesmärk.

Eesti välis- ja julgeolekupoliitika on järjepidev ning rajaneb laiapõhjalisel poliitika-ülesel konsensusel. NATO ja Euroopa Liidu liikmelisus on Eesti julgeoleku ja heaolu olulisimaks garantiiks. Eesti valitsused on hoidnud siin ühtset kurssi ning me jätkame sama teed.

Kuulume juba kaksteist aastat Euroopa Liitu, kuid vahe jõukamate riikidega on endiselt lubamatult suur. Eilsed lahendused täna enam ei aita ja veel vähem on neist kasu homme. Hiina vanasõna ütleb õigesti: „Parem komistada uutel radadel, kui seista paigal vanadel teedel.“ Mõtleme suurelt ning võtame ette uusi algatusi – viime ellu vajalikke maksumuudatusi ja teostame riiklikke investeeringuid. Toon näiteks Tallinna Linnahalli, millest soovime koostöös pealinnaga ehitada rahvusvahelise konverentsikeskuse.

Maksunduses ootab ees Eesti kõige oodatum maksureform, mis otsustavalt vähendab sissetulekute ebavõrdsust. Tõstame kuni keskmist palka teenivate inimeste maksuvaba tulu 500 euroni kuus. See annab alates 2018. aastast kuni 1200 eurot teenivatele inimestele igakuiselt 62 eurot enam, kui kehtiv seadus ette näeks. Maksumuudatusest võidavad kõik, kes teenivad kuni 1 758 eurot. Sellest jõukamate maksukoormus tõuseb sõltuvalt sissetulekust ühe kuni kolmekümne kaheksa euro võrra kuus.

Mõistame, et rasketel aegadel vajavad erilist tähelepanu meie põllumajandus ja maaelu. Tõstame valdkonna rahastust üleminekutoetuse maksimaalse määra ulatuses ja suurendame 2017. aastal kriisiabile suunatavaid vahendeid.

Eesti elanike arvu taas tõusule viimiseks soovime tõsta kõigi inimeste heaolu, pikendada tervelt elatud aastaid ning kutsuda kõiki Eestist lahkunud inimesi kodumaale naasma. Erinevate kogukondade ühendamine ja ühiskonna sidustamine on kahtlemata loodava valitsuse üks prioriteete.

Haridus- ja kultuurivaldkonnas oleme otsustanud tõsta lasteaiaõpetajate palga kooliõpetajate palga alammäärani. Samuti viime õpetajate keskmise palga 2019. aastaks 120%-ni Eesti keskmisest ning suurendame tugispetsialistide rahastust. Jätkame kultuuritöötajate palgatõusu ning tõstame spordivaldkonna rahastust. Tervisliku ja kättesaadava koolitoidu pakkumiseks viime koolilõuna toetuse ühe euroni.

Panustame senisest enam ka inimeste turvatunde tagamisse. Tugevdame kogukonnakeskset politseitööd ja piirkonnapolitsei võrgustikku eeskätt maapiirkondades. Samuti tõstame oluliselt politsei kiirreageerimisvõimekust. Parandame päästjate ja demineerijate kaitsevarustust ning kaasajastame päästetehnikat. Priitahtlike pritsimeeste väärtustamiseks tugevdame vabatahtlikke päästekomandosid.

Üle kahekümne aasta on lahendamata mitmed omandireformiga seotud küsimused. Seetõttu moodustame eraldi komisjoni, mis analüüsib selle reformi mõjusid. Seame eesmärgiks tugevdada ka kodulaenuvõtjate kaitset. Astume samme võrdsemate pensionite tagamiseks ning oleme seadnud eesmärgiks ka soolise palgalõhe vähendamise.

Tervishoiu jätkusuutliku rahastamise tagamiseks loobume sotsiaalmaksu langetamisest. Tagame Eesti inimestele arstiabi parema kättesaadavuse ning hüvitame suuremas määras kõrgendatud ravivajadusega inimeste ravimikulud. Meie kõigi elukeskkonna turvalisemaks muutmiseks kehtestame ka täiendavad alkoholi reklaami- ja müügipiirangud.

Pean õigeks riigireformi läbiviimist, kuid kokkuhoiukohti tuleb otsida sealt, kus toimub reaalne raiskamine, aga mitte kõike ühe lauaga lüüa. Eesti riiki ei saa juhtida nagu arveametnik.

Tõstame kohalike omavalitsuste tulubaasi ning anname neile osa riiklikke ülesandeid koos vastava rahastusega. Näiteks viime maakondliku ühistranspordi korralduse koos täiendava rahastusega kohalikele ühistranspordikeskustele või omavalitsustele. Samuti kiirendame reformimata riigimaade üleandmist ning viime riigiasutusi maakondadesse. Teiste otsuste seas taastame 250-eurose matusetoetuse kõigile ning suuname vastavad vahendid kohalikele omavalitsustele.

Tänan veelkord kõiki poliitikuid, eksperte, ühendusi, ettevõtjaid jt Eesti inimesi, kes andsid väärtuslikku sisendit loodavale valitsusliidule. Kõik head mõtted ja ettepanekud on oodatud ka tulevikus. Rõhutan, et minust ei saa kunagi peaministrit ühele, kahele või kolmele erakonnale, vaid peaminister kogu riigile. Peaminister Vilsandi saare ja Narva inimestele, Tallinna ja Põlvamaa elanikele. Peaminister igale Eesti inimesele.

[esiletõste]      Eesti elanike arvu taas tõusule viimiseks soovime tõsta kõigi inimeste heaolu, pikendada tervelt elatud aastaid ning kutsuda kõiki Eestist lahkunud inimesi kodumaale naasma.

Kn

Jaga |