Tuleks luua Osseetia Vabariik!

Adžaaria taasühendati Gruusiaga tänu jõulisele sõjalisele operatsioonile, olgugi et see väike piirkond oli kohe-kohe iseseisvumas ja tal läks majanduslikultki paremini kui teistel Gruusia piirkondadel või Gruusial tervikuna. Adžaariat ei saa muidugi võrrelda teiste Gruusia regioonidega, sest adžaarid on tegelikult muhamedlikud grusiinid, nii et tegemist pole eraldi rahvusega. Põhimõtteliselt saaks siinkohal tõmmata paralleeli Iirimaaga – näiteks kui katoliiklik Iirimaa vallutaks tagasi protestantliku Põhja-Iirimaa, mis teatavasti kuulub ?hendkuningriigi koosseisu.

Abhaasid ja osseedid on omaette rahvad

Nii abhaasid kui ka osseedid on aga konkreetselt eraldiseisvad rahvad. Abhaasidel puudub keeleline sugulus grusiinidega. See, et kunagi juhtusid need regioonid Gruusia koosseisu, pole aga põhjuseks, et Gruusia võiks pidada neid osaks oma territooriumist.

Teatavasti on parim viis mõne rahvuse, kultuuri ja keele säilitamiseks ja kaitsmiseks just omaenda vaba ja sõltumatu riik. Kui need väikerahvad omariiklust ei saavuta, siis paarisaja aasta pärast võime osseetidest ja abhaasidest rääkida minevikuvormis.

Kui Venemaa nii väga soovib „vabastada” Lõuna-Osseetiat grusiinide ikkest, siis tuleks tal nõustuda ka Põhja-Osseetia Alaania Vabariigi vabakslaskmisega Vene Föderatsiooni koosseisust. Osseedid on vaba rahvas, kel on õigus enesemääramisele nagu igal teisel rahval, nagu muuseas ka grusiinidel. Pealegi on osseetide näol tegemist iraani keelte idarühma kuuluva keele kõnelejatega, nii et grusiinidest või venelastest asuvad nad suhteliselt kaugel. Osseedid on kauges suguluses muistsete sküütidega.

Osseetide rahvarinne tekkis Eesti eeskujul

Osseedid on väga vana rahvas, sarmaatlaste ühe haru – alaanide – järeltulijad. Suure Rahvasterändamise aegu tungis osa alaanidest Galliasse ja pani seal levima nüüd nii populaarse eesnime Alain. (EE: alaane sattus ka Hispaaniasse ja Põhja-Aafrikasse, kus nad koos vandaalidega rajasid oma riigi – Toim.). Hiljem taandusid alaanid mongolite surve all Doni lõunaaladelt Kaukaasiasse.

Muide, nimetus „osseedid” tuleb hoopis gruusia keelest, kust venelased selle teistesse keeltesse edasi andsid. Osseedid ise nimetavad ennast sõnaga iręttę, mis võib tuleneda seostest Iraaniga.

Huvitav on see, et osseetide rahvarinne, mis Gruusiast eraldumist nõudis, tekkis Baltimaade eeskujul. Osseetide rahvarinde nimi oli Ademos Nykhas. See sotsiaalne liikumine viiski toona verise konfliktini Gruusia võimudega.

Tänapäeval elab suurem osa osseetidest Venemaal Põhja-Osseetias, kus neid on veidi üle poole miljoni. Umbes 70 000 (praegu võib-olla 5000 ümber) elab selle rahva liikmeid Gruusia koosseisu kuuluvas Lõuna-Osseetias (Respublikä Hussar Iröston – Toim.). Huvitav on aga seegi, et umbes 100 000 osseeti elab veel ka Türgis. Osseetidest on umbes kaks kolmandikku kristlased (vene õigeusku) ja kolmandik muhamedlasd (sunniidid).

Kaks Osseetiat võiks liita

Hetkel on Osseetia jaotatud kaheks autonoomseks piirkonnaks: Põhja-Osseetiaks (pindala 8000 km², rahvaarv 710 275), mis kuulub Vene Föderatsiooni alla, ja Lõuna-Osseetiaks (pindala 3900 km², rahvaarv ca 5000–70 000), mis on osa Gruusiast. Kui liita need kaks territooriumi üheks, nagu see peakski olema, oleks Osseetia pindala peaaegu 12 000 km² (suurem kui Kosovo) ja elanikke oleks umbes 780 000 (rohkem kui Montenegros) – saaks igati täisväärtusliku riigi, millele ei saa teha etteheiteid ei pindala ega rahvaarvu suhtes.

Järelikult – üks ja terviklik Osseetia riik võiks olla ainuõige lahendus!

PRIIT KUTSER, Keskerakonna noortekogu peasekretär

Jaga |