Välismaalased kurikasutavad Eesti haigekassat

Praegu saavad välismaal ravi veel vähesed eurooplased. Piiriülestele tervishoiuteenustele kulub 1% liikmesriikides tervishoiule eraldatud eelarverahast. Euroopa Liidu uuringu kohaselt 30% eurooplastest seniajani ei tea, et neil on kindlustuskate saada ravi ükskõik millises Euroopa Liidu liikmesriigis.

2007. aastal Eesti Haigekassa tasus teistes liikmesriikides osutatud arstiabi kulusid 2150 Eestis kindlustatud isiku eest summas 19 821 781 krooni. Samal aastal sai Eesti Haigekassa teistele liikmesriikidele esitada Eestis 4519 isikule osutatud arstiabi eest arveid kogusummas 8 871 125 krooni.

Tervishoiuameti järelevalveosakonna juhataja PEETER MARDNA kommentaar:

Piiriüleses meditsiinis on nii häid kui ka halbu külgi.

Selle süsteemi puhul jääb esiteks ebaselgeks, mismoodi toimub perearstiteenuste eest tasumine. Eestis saavad perearstid haigekassa poolt tasustatud pearahameetodil. Millise arvestuse järgi välismaa perearsti poolt esitatud arve saab Eesti Haigekassa poolt tasutud, kui meil perearstivisiidil konkreetset hinda pole määratud?

Teiseks on Eesti tervishoius rida teenuseid, mille kättesaadavust piiravad rahalised võimalused. Meil on küll inim- ja haiglaressurssi, aga haigekassal ei jätku raha.

Näiteks kompenseerib haigekassa Eestis umbes 1000–1500 puusaliigeseproteesi aastas. Meil on selle peale umbes 2,5-aastane järjekord. Oletame, et olen selles 1500-lises operatsioonijärjekorras viimane, kel on õigus saada puusaliigeseprotees sel aastal. Minu tuttaval avaneks selleks võimalus alles 2,5 aasta pärast. Nüüd aga otsustab see tuttav minna välismaale ja laseb seal endale proteesi kohe ära panna. Seaduse järgi on Eesti Haigekassa kohustatud selle kinni maksma. Järelikult minu jaoks meie haigekassal tänavu enam raha ei jätku.

Eestis maksab sünnitus hinnakirja järgi natuke üle 10 000 krooni. Soome haiglas sünnitamisel tuleb Eesti omaga võrreldes maksta üle 13 000 Eesti krooni enam, Rootsis koguni ligi 55 000 Eesti krooni rohkem kui Eestis. Eesti kodanik peab näiteks Rootsi haiglasse minnes selle vahe ise kinni maksma.

Näen ohtu, et Eestisse hakkab üha enam voorima „tervishoiuturiste“. Hambaravis see juba toimub. Kuna meditsiiniteenust osutav inimressurss on Eestis piiratud, siis välismaalastega tegelemine vähendab kohalike patsientide võimalusi Eestis ravi saada.

Kolmas probleem on seotud ravimiretseptidega. Põhjamaades toimib korrektne retseptimajandus – retseptiblankettide numbrid on arvel ja süsteemi paigutatud. Aga paljudes EL-i riikides, näiteks Prantsusmaal, retseptiblankette üldse polegi – retsept kirjutatakse valgele paberile, millele arst alla kirjutab.

Meil kaoks kontroll psühhotroopsete ja narkootiliste ainete retseptide üle – hakkab olema keeruline kindlaks teha, kas see üldse oligi arst, kes välismaal välja antud retseptile on alla kirjutanud. Näen siin võltsingute ja ravimikaubitsemise ohtu. Peaks olema klausel, et välismaalastele ei väljastataks psühhotroopseid ja narkootilisi aineid sisaldavaid ravimeid,  vaid nad saaksid osta üksnes tavalisi valuvaigisteid.

INDREK VEISERIK, reporter

Jaga |