Sundüürnikud ikka murdmata

Seda, et „Kopli Sundüürniku" kaebus Eesti Vabariigi vastu jõudis Euroopa Liidu Inimõiguste Kohtusse ja  menetlusse võeti, kinnitas minu postkasti jõudnud kirjalik, paberkandjal, teatis koos juurdekuuluvate rekvisiitidega. Uurisin kaebuse menetlemise kulgu siit- ja sealtpoolt, kuid informatsioonile ligi ei pääsenud; öeldi, et teatatakse kirjalikult, kui mingeid dokumente on juurde vaja esitada. Kaebaja esindajat, s.t mind ennast, külastuseks ega informatsiooni hankimiseks kohtusse kohtuniku või mõne muu kohtutöötajaga kohtumiseks registreerida ei võimaldatud.

Sundüürnikud välismeedias

Rahvusvaheline meedia on kaasatud selgitamaks sundüürnike olukorda Eestis ning seda, mis mõiste üldse on sundüürnik; seda teevad nii kirjutav meedia kui ka Rootsi televisioon. Tulemuseks saavutasime teatise, et Euroopa Liidu Inimõiguste Kohtus kehtib kindel protseduuriline kord, mille järgi me peame vagusi ootama oma kaebuse menetlemise järjekorda; nimelt on meie kaebus Euroopa Liidu Inimõiguste Kohtu jaoks liiga mahukas.

Kopli sundüürnike kaebus sisaldab „liiga palju" faktilisi andmeid ja materjale, ning neid kõiki on vaja põhjalikult kontrollida, et kohus saaks õiget otsust vastu võtta.

Seltsing „Kopli Sundüürnik"

Meil, „Kopli Sundüürniku" liikmetel, samuti minul, tekib küsimus, et kellel Euroopa Liidus (Eestis on see üsna tavaline) on kasulik meie kaebuse lahendamine edasi lükata? Millise Eesti partei eurosaadiku lobby-rühma tööülesannete hulka kuulub saavutada selle kaebuse arutamise edasilükkamine?

Tekib paratamatult mõte, et eelmised Eesti eurosaadikud ongi selle protsessi pidurid. Nemad, Eesti eurosaadikud, on ka need, kes maalivad teistele Euroopa Liidu liikmesriikide saadikutele Eestist tegelikkusele mittevastavat pilti, sest et meie riigis, taasiseseisvunud Eestis ometi ei tallata põhielanikkonna inimõigusi jalge alla...

See kannatuste rada on seltsingul „Kopli Sundüürnik" läbitud ning teeb meid, sundüürnikke, veel tugevamaks, veel leppimatumaks rumalate ja vastutustundetute riigimeeste suhtes.

Värisege, omandireformi läbiviijad!

Meid ei saa lööduks tunnistada seni, kuni kasvõi üks seltsingu „Kopli Sundüürnik" võitleja on rivis. Värisege, omandireformi läbiviinud „ausad"  ametnikud, sest meie kaebus Eesti Vabariigi vastu siin teostatud omandireformi seaduslikkuse kohta on ikka veel menetluses!

Tallinn kuulutas, et sundüürnike probleem on nüüd lahendatud. Aga kas on?! Au ja kiitus Tallinna linnavalitsusele, et ta käivitas munitsipaaleluruumide ehitamise programmi. Seda programmi pidanuks alustama eetikakoodeksit järgides küll Eesti riik, kuid kui palju kordi on Tallinn täitnud või silunud riigi tegematajätmisi ning saanud tõrelda riigi apsakate pärast/eest? Neid kordi on raske kokku lugeda, lihtsalt väga suur arv tuleb. Tallinn põhimõtteliselt päästis suure hulga sundüürnikke tänavaletõstmisest, sest nende üürilepingud olid omaniku poolt ühepoolselt lõpetatud ning elanike väljatõstmiseks üüripinnalt oli omanikel ja kohtutel korraldused antud kohtutäituritele.

Sundüürnike kaitsjaid ähvardatakse

Põhja-Tallinna halduskogu esimehena olen sellele omanikepoolsele ebainimlikule käitumisele hirmsat moodi vastu hakanud ja seaduseparagrahvide abil võidelnud omanike palgatud äärmiselt kallite ja kõrgesti haritud advokaatide vastu. Saavutasime märkimisväärset edu, õpetades hädasolijaid, kuidas tuleb käituda, kuidas kirju vormistada, kuhu pöörduda, ning nad jäidki tänavale tõstmata.

Abivajajaid pöördus minu kui Põhja-Tallinna halduskogu esimehe poole üle kogu linna. Päästsin nii paljusid kui võimalik, ja rohkemgi veel. Mind ähvardati - no ja mis siis?! Ega me papist poisid ole! Suutsin hoida enamikku inimesi omanike pindadel, kuni neile hakkas Tallinn valminud munitsipaalmajades kortereid eraldama. Esimene raund sai võidetud: inimesed ei jäänud tänavale.

Aga kas nad on nüüd enam sundüürnikud? On küll. Enne nad rentisid eluaset eraisikust majaomanikult, nüüd juriidiliselt isikult - Tallinna linnalt... Oma eluaset neil ikka ei ole. Inimese põhiõigus oma eluasemele ei ole ikka täidetud. Erastada oma eluaset erastamishinnaga ei ole neil ikkagi võimalik.

Pall on riigi käes

Soliidse riigina ostaks Eesti Vabariik need munitsipaalmajad Tallinna linnalt ja müüks korterid sundüürnikele erastamishinnaga. Kui lihtne oleks tagada oma kodanike võrdse kohtlemise printsiibi täitmine!

Riik nõuab võrdse kohtlemise ja solidaarsuse printsiibi täitmist ju kõigilt, kui ta arulagedalt võtab rahalisi vahendeid ära koolidelt, haiglatelt, sotsiaalasutustelt, politseilt, päästeametilt jne ning lõppkokkuvõttes sülitab näkku pensionäridele, kes selle riigi, Eesti Vabariigi, alustalad lõid ja oma elu kaalule pannes taplesid lahingutes, mädanesid Siberis, istusid vanglates kui poliitkurjategijad, säilitasid eesti kultuuri ja maailmas ainulaadseid eesti tavasid ja tavandeid, ning kõige selle kõrval jõudsid teha lapsigi, keda ma koolis õpetada saan. Nad andsid meile võimaluse täna rääkida eesti keelt; homme, praeguse poliitilise lahmimise juures, ei pruugi me enam eesti keelt teada, või kui, siis ainult muuseumis helilindilt kuulda.

MÄRT SULTS, Tallinna Kunstigümnaasiumi direktor, Tallinna linnavolikogu liige, Põhja-Tallinna halduskogu esimees, seltsingu „Kopli Sundüürnik" esimees, Kopli Seltsi esimees

[esiletõste]

Jaga |