Raha ja viha on vennad

Jaan Vahtra,      22. oktoober 2003


Valusalt riivab silmi umbmääraselt tuletatud mõiste - teine Eesti. Isegi Jaan Kaplinski, kellest lugu pean, kirjutas tänuväärt artiklis (3. Oktoober, PM): "Maksude alandamine annab vähe keskmisele eestlasele ja ei anna midagi kehvalt elavale teisele Eestile." Kes sellise karjalauda - Eesik, Teesik, Kolmik - siia Eestisse smugeldas ja veel nii edukalt, et isegi arvamusliidrid ära meelitas?
Teatavasti loodi Eesti Vabariik eelmise sajandi esimesel veerandil tootvate (töötavate) eestlaste toel ja tarbeks. 70 aastat hiljem toimus esimese EW taastamine. Kas meelevaldne topelt-v (W) asendamine V-ga ja endale neljakordse keskmise palga määramine tegigi määrajatest ja neile meelsasti järgnejatest esimesed eestlased?
Ka esimeses EW-s toimetasid juhid Päts, Tõnisson, Larka … Neist kellelgi ei jätkunud ülbust kuulutada end oma toetajate või palgateenijate ees esimesteks. Kuidas võisid muutuda töötavad eestlased taastatud vabariigis teisteks eestlasteks? Tsaariaeg on nagu tagasi: pearaha kehtib, duuma töötab, bojaarid prassivad … nimed on ainult veidi väänatud!
Oli see omandireform, kus erastati-ärastati, ka tiitel, kui tunnustus omanduseks peteti? Edevus, mis enesetunnet kergitas? Vajadus alamatest üle sõita? Võiks aru saada asjapulkadest, kes end teenimatult esimeste hulka arvavad, samas ei oska mõista nende mõtteid. Nemad, need istujad ju ei kasvata leivavilja, liha selle kõrvale; metsa, mille müügist osta kehakatet, maksta neile palka; ei hoolda nende limusiine jne, jne. Kuidas nad suudavad nimetada tootjaid eestlasi teisejärgulisteks ehk teiseks Eestiks? Kui enda ja oma pere teenindamist ei märgata, võiks tunnetada, kes hakkab väljast saadud käsiraha tagasi teenima? Kas põlevkivist-fosforiidist selleks piisab, seegi tuleb enne maapõuest päevavalgele tuua.
Olge ausad, saage kaasmaalasteks! Kas ei olnud see mitte teine Eesti, kes esimest Eestit ahistama asus, oma nimegi meelevaldselt peale surus? Veenduge, kuidas ollakse sellegagi ummikusse joostud, et vajatakse toimetatu õigustamiseks veel ühiskondlikku kokkulepet!
Tehke see küsimus ükskord riiklikul tasemel selgeks! Või kandke need tootjad-teenindajad ja üldse rahvas, kelle tarbeks ei jätku enam vahendeid, hoopis maha. Eesti ei ole lehmalaut! Raha ja viha on küll "vennad", kuid vaid mõistuse piires!

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)