13. juuni 2018
23 (1104)
Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus Kesknädal jätab endale õiguse kommentaare tsenseerida 
SügisÕilme Trisberg, 05. november 2003Kollased lehed, punased lehed, Värvilised - maad ehivad. Kenalt silma meelitavad, kergelt tuule tiivul tantsivad. Harva, nii harva päikene sooja saadab veel. Kuu käib kõrgelt tuttavat teed, valvab meid ehast ehani. Puud on raagus, tuul tirib tüvedki kaardu. See on ju sügis, tühi tunne hinges. Nii on see igal aastal viies igatsused kaasa. Kahju on, kui lehed maas, ei tea, kuhu poole taas. Kui palju kordi inimese elus tunda hingetühjust, oodata, kui jälle saabub kevade ja uued tunded taas saavad elule. Sügise aegu alati sajab, head mõtted laiali ajab. Kuid sellel sügisel just vihma kallab iga päev, ei tea kust. Palju paha see endaga toob, inimelule muret lausa toob. Vesi taevast, kust tuleb see, ja millal algust näha lõpule. Viimati muudetud: 05.11.2003
| 
Tagasi uudiste nimekirja |
