Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Võlglastest, riigilõivust ja korteriühistu pankrotist

LJUDMILA BARIŠEVSKI,      16. september 2009

Mind ajendas sellest kirjutama hiljutine laiemat kõlapinda leidnud sündmus - üks korteriühistu esimees teatas, et on sunnitud suurte võlgnevuste tõttu välja kuulutama ühistu pankroti. Õnnetu ühistujuht sai aga vastuseks mitmeid kommentaare, milles eranditult kõik soovitasid tal jätta pankrotiavaldus esitamata ning pöörduda võlgnevuste väljanõudmiseks kohtu poole.
 

Kuigi ka mina ei soovita korteriühistu juhatusel kohe väiksemagi rahahäda puhul pankrotiavaldust sisse anda, võib see mõnel juhul olla ainuke võimalus. Alljärgnevalt püüan ma arutleda korteriühistute võimaluste üle võlgnevusi sisse nõuda.

 

Igavene küsimus

Ilmselt ei ole kellelegi üllatuseks, et tänaseks on korteriühistute varaline seisukord oluliselt halvenenud. Selle põhjuseks on, nagu kõikidel teistelgi elualadel, majandussurutis, üha suurenev töötute vägi ning võimetus tasuda üha kallinevaid kommunaalmakseid. Tänu neile faktoritele seisavad paljud korteriühistute juhatused silmitsi igavese küsimusega: mis teha ja kes on süüdi?

Kommunaalteenuste osutajatele, elektri, kütte ja veega varustajale, ei saa maksmata jätta, kuivõrd selle tagajärjeks oleks teenuse osutamise katkestamine. Pealegi on kohe-kohe algamas järjekordne kütteperiood. Seega tuleb võlglaste poolt tasumata summad katta korteriühistute remondi- või reservfondide arvelt. Need summad on aga ette nähtud hoopis teiseks otstarbeks.

 

Võlglased

Jääb ikkagi küsimus, mida teha võlglastega? Esmane võimalus, mida korteriühistu juhatus kasutab, on loomulikult võlglaste majandusliku olukorra ja võlgnevuse põhjuste väljaselgitamine ning võimalusel võlgnevuse ajatamine. Kuid juhul, kui võlglaste olukord on lootusetu või võlglased on n-ö pahatahtlikud, on järgmiseks võimaluseks kohtu poole pöörduda. Siin on õnnelikud need korteriühistud, kus võlgnetavad summad ei ole suured ning juhatusel on rahalisi ressursse võlgnevuse sissenõudmisele asuda. Kuid mida peavad tegema korteriühistud, kus võlglaste osakaal on suur ning võlgnevuste sissenõudmiseks puudub raha? Näiteks ei ole harvad juhud, kus võlgnevused liginevad miljonile või isegi ületavad seda. Sellistel juhtudel tuleb juhatusel arvestada, et võlgnevuste sissenõudmiseks tuleb käesoleva aasta alul muudetud riigilõivuseaduse kohaselt tasuda riigilõivu umbes 70 000 krooni, millele lisanduvad veel kulutused õigusabile. Aga mis teha, kui selline summa korteriühistul puudub? Olukorras, milles teenuseosutajad ähvardavad teenuse osutamise võlgnevuste tõttu lõpetada, on ilmselge, et korteriühistu juhatus tasub riigilõivu asemel hoopis teenuse pakkujaile. See võimaldab aga võlgnevustel veelgi kasvada ning kulutused nende sissenõudmiseks suurenevad samuti.

Lisaks tuleb arvestada, et võimalik kohtumenetlus kestab ilmselt aastaid, mille kestel on korteriühistu sunnitud nõuet suurendama ja kandma veel täiendavaid kulusid. Paljud küsivad nüüd kindlasti: aga kiirmenetlus? Jah, tõepoolest, on võimalik esitada avaldus maksekäsu kiirmenetluse algatamiseks, mis peaks iseenesest olema kiirem ja odavam. Võin oma kogemusest kinnitada, et paljud võlglased esitavad vastuväite, mistõttu järgneb n-ö tavapärane menetlus ühes sellega kaasneva raha- ja ajakuluga.

 

Võimalikud lahendused

Lahendusena näen siinkohal seda, et korteriühistutele võimaldataks võlgnevuste sissenõudmisel menetlusabi -  riigilõivust täielikku või osalist vabastamist. Kuigi kehtiv tsiviilkohtumenetlusseadustik seda „läbi lillede" justkui lubaks, pole kohtud minu kogemuse põhjal kõnealust seadust niimoodi tõlgendanud.

Tahan sel teemal veel lisada, et ilmselgelt on õnnelikumad need korteriühistud, mis asuvad linnades, kus kinnisvarahinnad võimaldavad kohtuotsuse olemasolul saada võlgnetava summa võlglase korteri müügist. Võin vaid ette kujutada näiteks Kohtla-Järvel asuvate korteriühistute probleemi, kuivõrd võlglase korteri müügist saadav summa ei pruugi katta võlgnetavat summat. Ja pealegi, kes sellist korterit osta tahab, millel lasuv võlgnevus ületab korteri turuväärtuse?

Võtame siis eelneva kokku - suured võlad ja rahaliste vahendite puudumine võlgnevuste sissenõudmiseks. Jääb üle nõustuda kirjatüki algul mainitud korteriühistu juhiga, kes soovis sisse anda ühistu pankrotiavaldust. Juhin tähelepanu ka asjaolule, et korteriühistu juhil lasub kohustus hiljemalt 20 päeva jooksul pärast ühistu maksejõuetuse ilmnemist sisse anda pankrotiavaldus.

 

Kahtlemata on see, kas korteriühistu on maksejõuetu või mitte, iga eraldi korteriühistu juhatuse otsustada, kuid mõtlemisainet peaks juhatusele pakkuma kindlasti asjaolu, et karistusseadustiku järgi ähvardab õigeaegselt pankrotiavalduse esitamata jätmine juhatuse liikmeid maksimaalselt üheaastase vanglakaristusega.

 

LJUDMILA BARIšEVSKI, Tallinna Korteriühistute Liidu juhatuse liige

 

 

 



Viimati muudetud: 16.09.2009
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail