Eestlastel Euroopas vähe sõpru

KESKNÄDAL,      28. mai 2003


48. Eurovisiooni lauluvõistlus päädis esmakordselt Türgi võiduga. Saabki soojemale maale, külm Baltikum on ära tüüdanud, olid esimesed kommentaarid nabatantsu ja poplaulu seganumbrile.
Teine versioon - türklased kõigis maades hääletasid oma laulu poolt. Sama olevat teinud emigreerunud venelased, kes platseerusid kolmandaks. Teiseks jäänud Belgia puhul sama reegel eeldatavasti siiski ei kehti.
Siit edasi minnes võiks küsida, miks Rootsi väliseestlased ei organiseerunud niivõrd, et paargi punkti Eestile poetuks? Või miks Läti meile ühtki punkti ei andnud, nii naabrimehe poolest, nagu ülejäänud Euroopa seda omavahel tegi? Potentsiaalsed meile punktiandjad (Leedu, Soome, Taani) aga ei osalenud üldse. Kreekast, Türgist, Portugalist on ju palju tahta, et nad meist vaimustuksid. Vist samamoodi, naga meiegi neist. Portugal oli muide ainumas riik, kes meile punktigi ei andnud, kui Padar&Benton võitsid.
Tahaks zhüriid tagasi, on üks võimalik mõte muutusteks. Laul pole oluline, show on määrav, on teine kokkuvõte. Ida-Euroopa on kõvasti elavdanud varasemat tuhmistunud paraadlauluetendust, on kolmas nähtav joon. Ja lõpuks - ükskõik, mida ka ei ütleks Eurovisooni põlgurid - üritus elab ja koguni laieneb.
Meie Vaiko Epliku (pildil) kohta ütleks vaid, et tegemist oli selgelt vaimse etteastega, mida konkursil osalejana jälginud Tallinna linnapea Edgar Savisaar iseloomustas näiteks nii: "Poisid esinesid väga vahvalt, aga nende laul oli selline, mis nõuab harjumist ja selleks publikul aega polnud."
Kui eurooplastel pole Eesti jaoks aega, kas siis 21. koht jahutab pisut ka meie eurofanaatikuid?

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)