Ameerika Gulag

SASHA ABRAMSKY,      06. märts 2002




Hiljuti saavutasid Ameerika Ühendriigid maailma suurima vangide ja kinnipeetavate arvuga maa tiitli. USA jõudis tippu tänu kaua aega seda tiitlit hoidnud, kuid nüüd rahapuuduse tõttu tuhandeid vange vabastanud Venemaale.

Mõned aastad varem kiirustas Ameerika pokri pistma üha rohkem inimesi üha pisemate seaduserikkumiste eest. USAs ületab vangide koguarv isegi Hiina oma, kuigi hiinlasi on ameeriklastest rohkem kui neli korda rohkem. Briti siseministeeriumi uuringu järgi moodustavad USAs kinnipeetavad juba üle viiendiku maailma kõikidest vangidest.

Saatuse iroonia

See on justkui saatuse iroonia. Ameerika on ju ikka olnud vabaduste maa, kus paljud mujal ebaõiglaselt taga kiusatud on saanud alustada uut elu. Seetõttu on eriti traagiline, et viimasel 20 aastal on just selle maa poliitikud otsustanud vaesuse kõrvalefektidega (alates narkomaaniast narkokaubitsemiseni tänaval, kupeldamisest ja kampadest kuni majaseinte sodimiseni) võidelda vangide arvu suurendamisega.
Kahekordselt traagiline on, et vangide arvu suurendamine ilmus tandemis rünnakutega 1960. aastatel alguse saanud vaesusvastaste programmide vastu. Investeeringute asemel infrastruktuuri, riiklikku haridusse, tervishoidu ja kutseõppesse, mis võinuks kuritegevust märksa efektiivsemalt ohjata, suunati raha hoopis uute vanglate ehitusse, et kinni pidada sadu tuhandeid pisikurjategijaid. Nii pole ime, et kuriteo, karistuse ja vaesuse nõiaringis on vangide arv sel määral kasvanud.
Vanglasüsteemi kontrollimatut kasvu kinnitavad numbrid on erakordsed. Praegu istub vangis umbes kaks miljonit ameeriklast, neist üle miljoni on kinni mõistetud vägivallatu teo eest (nende seas on rõhuvas ülekaalus narkomaanid või narkootikumidega pisiäritsejad). Saja tuhande elaniku kohta on USAs vangide arv viis korda kõrgem võrreldes Inglismaaga, kuus korda võrreldes Kanadaga ja seitse korda kõrgem Saksamaa samast näitajast.
Umbes 10% afroameerika kahekümnendais eluaastais meestest on trellide taga. Mõnes osariigis, kus ühest raskest kuriteost piisab süüdismõistetu igaveseks valimisõiguseta jätmiseks, on valimisõiguseta üle veerandi afroameerika meestest. Suur hääleõiguseta kodanike hulk Floridas mängis ilmselt otsustavat rolli paljuvaieldud president Bushi valimisvõidus.

Tohutu vanglatööstuskompleks

Alates 1980. aastatest on kerkinud tohutu hulga uute vanglatega vanglatööstuskompleks, mida on kannustanud magusa ehitusäri ja vangivalvurite ametiühingu lobby. Mõned osariigid, sh Kaliformia, kulutavad praegu rohkem vanglatele kui kõrgharidusele. Vaatamata viimasel kümnendil oluliselt langenud kuritegevuse tasemele (mida enamus kriminolooge seletab demograafiaga - noori mehi on lihtsalt vähemaks jäänud), on vohanud vangide arvu kasv. Põhiliselt on selle trendi seletuseks avalikkuse hirm oletatavate kuritegevuse lainete ees ning avalikkuse ja poliitikute suurem tähelepanu mõnele juhuslikule mõrvapealkirjale kui mis tahes andmetele kuritegevuse tegeliku taseme kohta.
Kuna eriti raskete kuritegude hulk on tegelikult langenud, on just pisihuligaanid, narkomaanid ja vaimse puudega isikud need, kes üha pikemaks ajaks kinni pannakse. Täna on USAs vange viis korda rohkem kui 1980. aastal.
Üks kahetsusväärseim areng on nn "kinni kolme kuriteoga" seaduste kehtestamine. Selle Kalifornia versiooni järgi, mis kiideti heaks 1993. aasta referendumil ning jõustus 1994. aastal, mõistetakse eluaegne vangistus kõigile kolmanda raske kuriteo toime pannutele. Eelmise aasta lõpuks oli Kaliformias selle seaduse alusel eluks ajaks trellide taha mõistetud umbes 7000 inimest. Mitu tuhat neist on mõistetud eluks ajaks vangi pisikeste narkokuritegude, autoärandamise, pisipettuse, murdvarguse ja joobes autojuhtimise eest (raskeks kuriteoks loetakse nüüd isegi graffiti tegemist majaseinale, kui kahjusumma ületab 400 dollarit).

326 aastaks kinni toidutsheki võltsimise eest!

Üks selline mees on 58-aastane heroiinisõltlane Billy Ochoa, kes kannab 326 aasta pikkust karistust range rezhiimiga vanglas 2100 dollari sotsiaalabi väljapetmise eest. Kuna nooruses oli ta süüdi mõistetud mitme murdvarguse eest, siis mõistis kohus ta "kinni kolme kuriteo" seaduse 13 erineva paragrahvi alusel karistust kandma Ameerika kõige paremini valvatavasse vanglasse. Ochoale sai saatuslikuks Los Angeleses vahelejäämine toiduabi tshekkide ja hädamajutuse paberite võltsimisel. Ochoa karistuse erakordse julmuse kõrval läheb see Ameerika maksumaksjale maksma ka miljon dollarit!
Paljudes Ameerika range rezhiimiga vanglates peetakse vange täielikus isolatsioonis, toidetakse kongides, kongist välja lubatakse võimlema üksnes pooleks tunniks päevas, mõnikord on keelatud ka televiisor ja raadio ja isegi kambri betoonseinte kaunistamine - tingimusis, mis on paljud neist viinud tõsise psühhoosi seisundisse. Kuidas küll Ameerikaga nii läks?
Käes on aeg, kus maailm vaatab Ameerika võitlust enda väärtuste kaitsmisel. Nüüd tuleb ka tegeleda selle kriminaalse õigussüsteemi muutmisega. Traagiline on olukord, kus suure demokraatia räpane ja tohutu vanglasüsteem määndab kogu süsteemi mainet.

Sasha Abramsky on vabakutseline ajakirjanik. Inglismaalt pärit ja Oxfordi diplomiga mees on võtnud omaks ema kodumaa Ameerika ning elab praegu koos oma naisega New Yorgis Brooklynis. Tal on Columbia Ülikooli ajakirjanduskooli magistrikraad. "Hard Time Blues" on tema esimene raamat.

Copyright: Project Syndicate, February 2002

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)