Kuidas põhjendab Jürgen Ligi Iraagi missiooni pikendamist

Jürgen Ligi,      07. detsember 2005


Riigikogu otsuse eelnõu 776 OE seletuskiri (avaldame lühendatult)

2003. a 7. mail võttis Riigikogu vastu otsuse kasutada Eesti kaitseväe üksusi isikkoosseisuga kuni 55 kaitseväelast konfliktijärgsel julgeolekutagamismissioonil Kuveidis, Kataris, Bahreinis ja Iraagis. Tulenevalt nimetatud otsusest alustasid 20. juunil 2003. a missiooni Iraagis 32-liikmeline kergjalaväerühm ESTPLA-7 ning 11-liikmeline transpordilennukite kaubakäitlusmeeskond CT-1. Lisaks missiooniüksustele on Iraagis teeninud ka Eesti staabiohvitserid. Käesoleva aasta 20. aprillil pikendas Riigikogu missiooni kestvust kuni 31. detsembrini 2005. a.
Mitmerahvuseliste koalitsioonijõudude ülesanne on koostöös Iraagi valitsusega tagada turvaline keskkond ÜRO Julgeolekunõukogu (JN) resolutsioonis 1546 sätestatud poliitilise protsessi lõpule viimiseks. Selleks viiakse läbi endise rezhiimi ekstremistide ja välisterroristide vastaseid operatsioone ning organiseeritakse, õpetatakse välja ja varustatakse vajalike vahenditega Iraagi julgeolekujõude.

Kes ja mis alusel?
Hetkel viibivad julgeolekutagamismissioonil Iraagis 34-liikmeline kergejalaväerühm ESTPLA-11, 4 staabiohvitseri ning 1 staabiohvitser Iraagis paikneva NATO väljaõppemissiooni koosseisus. Eesti kergejalaväerühm osaleb missioonil Iraagis Ameerika Ühendriikide 3. jalaväediviisi 3. brigaadi 2 pataljoni koosseisus. Pataljoni vastutusala, mille koosseisus ESTPLA-11 tegutseb, asub Loode-Bagdadis. Üksuse koosseisu kuuluv ESTPLA-11 on ette valmistatud läbi viima jalgsi- ning motoriseeritud patrulle, läbiotsimisi, konvoide saatmist ja objektide valvet.
Iraagi vahevalitsus on Eestile, nagu ka mitmetele teistele koalitsiooni panustavaile riikidele, esitanud palve kaaluda võimalusi oma missiooniüksuste Iraagis viibimise pikendamiseks. Kohtumistel Eesti Vabariigi peaministriga (19.09.2005) rõhutasid vajadust mitmerahvuseliste relvajõudude missiooni pikendamise järele Iraagi asepresidendid Ghazi al-Yawer ja Adil Abd al-Mahd. Arvestades Iraagis valitsevat ebastabiilset julgeolekukeskkonda, on selge, et vajadus rahvusvaheliste jõudude jätkuvaks kohalolekuks Iraagis (stabiilsuse tagamiseks) säilib ka pärast detsembris toimuvaid üldvalimisi.
Mitmerahvuseliste relvajõudude Iraagis viibimise aluseks on rahvusvahelise õiguse kohaselt Iraagi valitsuse vastavasisuline palve. Samuti reguleerib mitmerahvuseliste relvajõudude tegevust Iraagis ÜRO JN resolutsioon 8. juunist 2004. a ning 8. novembrist 2005. a ning mitmed varasemad vastavasisulised resolutsioonid. ÜRO JN on oma resolutsioonidega volitanud mitmerahvuselisi relvajõude ühtse juhtimise all kasutama kõiki võimalikke vahendeid, et tagada julgeolek ja stabiilsus Iraagis.
Kuna Iraagi relvajõud ei suuda tagada julgeolekut ja rahu, on Iraagi valitsus tunnistanud vajadust mitmerahvuseliste relvajõudude jätkuvaks viibimiseks Iraagis. Igal riigil on suveräänne õigus kutsuda endale appi teisi riike. Seega on mitmerahvuseliste relvajõudude Iraagis viibimise õiguslikuks aluseks Iraagi valitsuse vastavasisuline palve.

Miks just meie?
Eesti välis- ja julgeolekupoliitika seisukohalt on tegemist olulise missiooniga. Eesti huvides on NATO ja Euroopa Liidu täisliikmena kanda vastutust ja anda oma panus mitte ainult Euroopa lähiümbruse, vaid kogu maailma poliitilisse stabiliseerimisse, mis põhineb demokraatlikel ning humanistlikel väärtustel. Rahvusvaheliste jõudude ja Eesti osalemise eesmärgiks neis on julgeoleku ja stabiilsuse tagamine Iraagis ja iraaklastele eelduste loomine Iraagi riigi ülesannetega tegelemiseks. Selle saavutamine on oluline kogu maailma julgeolekuolukorra parandamisele.
ÜRO ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide abil põhinev Iraagi sisepoliitilise stabiliseerimise ajakava on väga intensiivne ja põhisündmused, s.t konstitutsiooni vastuvõtmine ning mitmed valimised on koondunud 2005. aastale (intensiivse sisepoliitilise protsessi järel kiitis Iraagi parlament pärast viivitust septembri alguses heaks Iraagi põhiseaduse, mis 15. oktoobril toimunud referendumil heaks kiideti).
Üldine julgeolekuolukord Iraagis ei ole praeguseks stabiliseerunud sel määral, et koalitsioonivägede väljatoomine oleks mõeldav lähiperspektiivis ega kohe ÜRO JN resolutsioonis ette nähtud ajakava lõpuga.

Mis õigusega, kelle käsu all?
Eesti kaitseväe üksuste õigusliku staatust reguleerib CPA (Coalition Provisional Authorithy) korraldus, mis kehtib praeguste ja tulevaste ÜRO JN resolutsioonidega mitmerahvuselistele relvajõududele antud mandaadi kestvuse ajal. Korraldus on Iraagi õiguse osa ning seda võib muuta seadustega.
Mitmerahvuselistel relvajõududel Iraagis (MNF-I) on immuniteet Iraagi võimude kohtumenetluses, samas lasub kohustus austada Iraagi õigust. MNF-I on saatva riigi ainuõigusliku jurisdiktsiooni all ning neil on täielik immuniteet Iraagi võimude poolse arreteerimise ja kinnipidamise eest. Kinnipidamise õigus on selleks pädevatel MNF-I jõududel, sellise juhtumi korral teavitatakse koheselt kontingendi vanemat. Saatval riigil on õigus teostada Iraagis kriminaal- ja distsiplinaarjurisdiktsiooni, mis neil oma riigi õigusega antud on. Eesti kaitseväe tekitatud kahju hüvitatakse vastavalt Eesti õigusaktidele.
Oma tegevuses ehk operatiivtasandil alluvad Iraagis missioonil viibivad Eesti kaitseväe üksused Ameerika Ühendriikide käsuliinile. Kaitseväe juhataja on andnud Ameerika Ühendriikide keskväejuhatuse ülemale üle operatiivkäsuõiguse Iraagis viibivate Eesti kaitseväe üksuste üle. Samas on Kaitseväe juhataja säilitanud täieliku käsuõiguse nimetatud üksuste üle – sealhulgas õiguse üksused Eestisse tagasi kutsuda ning määrata distsiplinaarkaristusi.
Eesti üksuste Iraagis viibimise jooksul on aset leidnud mitmed rünnakud Eesti kaitseväelaste vastu. Rünnakutes on hukkunud kaks kaitseväelast (nooremseersant Andres Nuiamäe ja vanemveebel Arre Illenzeer) ning vigastada saanud 18 kaitseväelast. Eesti kaitseväelastele rünnakutega tekitatud vigastused on peaasjalikult osutunud kergeloomulisteks (pindmised) ning rünnaku objektiks sattunud kaitseväelastel on õnnestunud lühiajalise ravi järel taas teenistuskohustuste juurde naasta. Mõnel juhul on vigastused osutunud tõsisemaks ning kaitseväelased on tulnud hospitaliseerida. Rünnakute intensiivistumise ajal ning järel kohapeal teostatud uurimine ei ole tuvastanud fakti, et Eesti kaitseväelaste rünnakute ohvriks langemine oleks seotud nende rahvuse või muu sarnase tunnusega.

Mida head sealt veel saab?
Eesti kaitseväelaste osalemine missioonil Iraagis on lisanud üliolulise panuse kogemuste näol, mille omandamine on oluliseks aluseks Eesti kaitseväe edaspidisel arendamisel kõigis peamistes valdkondades, s.o väljaõpe, kergejalaväe lahingtaktika, varustus ja relvastus ning sõjaline juhtimine. Missioonil osalemise tulemusena on oluliselt täiendatud missioonieelse väljaõppe kava ning üksuste varustatust. Iraagis omandatud kogemused on loonud võimaluse missioonile lähetatavate üksuste väljaõppel ja ettevalmistamisel lähtuda piirkonnas valitsevatest tingimustest (kliima, julgeolekukeskkond, koostöö mitmerahvuselises keskkonnas jne). Eesti kaitseväelaste erialased oskused ning teenistusülesannete täitmine on saanud vaid kiitvaid hinnanguid. See tõendab omakorda väljaõppe, ettevalmistuse ning motivatsiooni kõrget taset. Samuti tuleb märkida kaitseväelaste väga head individuaalvarustust ning jalaväeüksuse kasutuses olevat militaartehnikat, mis on korduvalt ära hoidnud tõsisemaid vigastusi.
Missioonil Iraagis teeninud Eesti üksuste kaitseväelasi on autasustatud nii Eesti kaitseväe teenetemärkidega kui Ameerika Ühendriikide sõjaliste teenetemärkidega.

Kes maksab?
Kõikidele Eestist rahvusvahelistele missioonidele (sh Iraak) saadetavad üksused komplekteeritakse elukutselistest sõjaväelastest. Missioonile Iraaki lähetatav jalaväeüksus on komplekteeritud Scoutspataljoni baasil. Üksuse lähetamisele eelneb 20-nädalane intensiivne ettevalmistusperiood, mille käigus toimub sobivuse testimine ning missioonieelne põhjalik väljaõpe.
Eesti kaitseväe üksuste missioonieelsed ning missioonil viibimisega seotud kulud kaetakse osaliselt kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest. 2006. aasta eelarves on kaitseväe missiooni tarbeks Iraagis ette nähtud ligi 24 miljonit krooni. Põhiosa sellest summast moodustavad personalikulud. Peamise osa logistilise toetuse kuludest ehk transpordi, toitlustuse, majutuse ja kollektiivse ABK-kaitse katavad Ameerika Ühendriigid. Eraldi tasub ära märkida isikkoosseisu ja põhivarustuse õhutransporti missioonipiirkonda ning tagasi, mille katab samuti USA pool. Hinnanguliselt on Ühendriikide kaetavad kulud vähemalt samas suurusjärgus, mis Eestigi kulud.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)