Nädala juubilar KÜLLO ARJAKAS 50

Küllo on poliitikuna ikka suutnud jääda analüütikuks, valmistades alati oma pikemad ettekanded hoolega ette ning varustades oma juttu arvukate näidetega lähiminevikust. Peasekretärina erakonda uutele valimistele innustades ei jätnud ta kunagi toomata paralleele eelmiste valimiste tulemuste ning eeldatava sihiseade vahel. Temas oleks justkui alati olnud lahti uks õpetlasetöö juurde, olgu seda poliitika või ajaloo vallas. Nii on ta Keskerakonnale lisanud akadeemilist lihvi.

Erakonnakaaslaste jutud Küllost puudutavad päris sageli tema kui ajaloolase tausta. Nii meenutas üks erakonnakaaslane esmakohtumist Külloga laulva revolutsiooni kõrgajal, mil ta pidas Eesti erinevates kohtades Rahvarinde korraldatud loenguid Eesti ajaloost sellisena, nagu seda seni koolis ei olnud õpetatud. Teine aga kiitis Küllo sel suvel ilmunud ülevaatlikku lugu Balti ketist. See ilmus ajalehes Diplomaatia. Kaks episoodi, mida lahutab teineteisest paarkümmend aastat, ent seob ajalugu.

Ka minu esimene mälestus Küllost jääb juba 1980-ndate algusesse, mil ta oli veel Tartu Ülikooli ajalootudeng. Mäletan, et käisin lapsena koos ajalooõppejõust isaga sageli Pälsoni ühikas ning Küllo ühikatoast kostis põnevat muusikat. Ülikooliajal teati teda kui elurõõmsat diskorit. Peale ülikooli suundus Küllo ajalooõpetajaks Viljandisse. Ilmselt just sellest ametist on ta kaasa saanud oma veenva ja täpse kõnestiili, kus sõnum on alati selge ja struktureeritud.

Ühenduslüliks ajaloo tegemise ja selle jäädvustamise vahel oli Küllo juba taasiseseisvumise päevil, mil ta tegutses Eesti Muinsuskaitse Seltsi vastutava sekretärina. Kohalolek ajaloo tegemisel jätkus tal juba viimase, iseseisvuse taastanud Ülemnõukogu liikmena. Sellest perioodist, Rahvarinde liikmena, sai ta kooli, kuidas eripalgelise seltskonnaga ikkagi samas suunas liikuda. Lauri Vahtre ja Mart Laari kursusekaaslasena oli ta võimeline hoidma edukalt sidet nendegagi, kellega mõnikord vahekorrad teravaks läksid.

Täna näeme Küllot veel mitmes rollis - olgu selleks siis kirjastaja, linnaarhivaar või kasvõi aktiivne abipolitseinik, kes esimesel koolipäeval Tallinnas korda hoiab. Tema ümberlülitumise sujuvus, pärast igapäevasest poliitikast lahkumist, võiks olla paljudele eeskujuks.

10. oktoobril poolesajandiliseks saav Küllo kinkis, mulle peasekretäriametit üle andes, koosolekusumina maharahustamiseks suure karjakella, mille mina omakorda oma ametijärglasele edasi andsin. Nii et tema mantlipärijatel on, millega erakonnakaaslasi end kuulama panna.

Õnne ja jõudu, Küllo! Sinu ametikestvusrekordi löömiseks tuleb mantlipärijail ikka tublisti vaeva näha.

KADRI SIMSON

Jaga |