Nädal Euroopa Parlamendis

SIIRI OVIIR,      21. veebruar 2007


12.–15. veebruar 2007

Uueks Euroopa Liidu eesistujamaaks on Saksamaa. Seepärast oodati möödunud nädalal põnevusega Euroopa Parlamendi uue presidendi herr Pötteringi tutvustuskõnet. Strasbourg'is viibis ka Saksamaa liidukantsler frau Merkel.

Väga tähtsaid isikuid mahtus parlamendiistungite vahele teisigi – näiteks kolmapäeval esines parlamendisaadikutele Itaalia president Giorgio Napolitano.

Türgi naised ja Euroopa põhiseadus

Esmaspäeva õhtupoolikul algas töönädal tõsise teemaga – räägiti Türgi naiste õigustest. Türgil on juba üle 30 aasta olnud jalg Euroopa Liidu ukse vahel, kuid üle läve ei taheta teda veel niipea lasta. ﾜheks probleemseks asjaoluks EL-i ja Türgi suhetes on inimõigused Türgis.
Kuigi Türgi on õrnema sugupoole õiguste alal edusamme teinud, jääb veel nii mõndagi vajaka. Eriti riigi ida- ja kaguosas, kus sündivaid tüdruklapsi sageli ametlikult ei registreerita ning kooli ei saadeta, kus on levinud polügaamia, naistevastane vägivald ja aumõrvad. ﾕiguslik raamistik Türgis on küll rahuldav, kuid selle reaalne rakendamine on allpool igasugust demokraatlikule riigile kohast taset.
Teisipäev algas väga suurejooneliselt – Euroopa Parlamendi uue presidendi Hans-Gert Pötteringi programmkõnega. Presidendi üleüldiseks poliitiliseks eesmärgiks on üksikisiku väärikus, mida ta oma ametiaja jooksul ka Euroopas juurutada üritab. Oma kõnes puudutas Pöttering viimase aja trenditeemasid: Euroopa hääbuva põhiseaduse taaselustamist ja ühtse energiapoliitika vajalikkust Euroopas. Istungil osales Saksamaa liidukantsler Angela Merkel, kes samuti põhiseaduslepingu olulisust rõhutas.
Kõnet pidas ka Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso, kelle sõnul peab just Euroopa olema kultuuridevahelise dialoogi eesotsas. Põhiseaduslepingu osas on aga vaja pigem konkreetseid samme kui pidevaid deklaratiivseid avaldusi.

CIA salavanglad

Sel nädalal käsitleti Strasbourg'is ka Eesti ajakirjanduse jaoks väga furoorikat teemat – CIA salajasi vanglaid Ida-Euroopas. Aastail 2001–2005 toimus Euroopa õhuruumis üle 1000 CIA lennu ning on võimalik, et mõnel juhul asetsesid salajased kinnipidamisasutused Euroopa territooriumil. Raport mõistis hukka CIA vanglate arvatava paiknemise muu hulgas Poolas ja Rumeenias. ﾜldse kahtlustatakse 13 EL-riiki seotuses CIA salalendudega ja/või juurdlustega. Rõhutati, et Euroopa Parlament toetab inimõigusi ja -vabadusi ning mõistab hukka valitsuste tegevusetuse ajal, kui nende riigi territooriumil on toimunud arvatavat ebaseaduslikku tegevust. Küllap mõjutasid poliitikute sõnavõtte ka eelseisvad USA presidendivalimised, sest hääletusel jäi silma, et raporti poolt olid liberaalid, kuid vastu konservatiivid, kes näitasid niimoodi oma toetust USA valitsevale parteile. Raporti vastuvõtmisega avaldas aga Euroopa Parlament selgelt oma laitvat seisukohta inimeste põhiõiguste rikkumise suhtes.

Euroopa ja Venemaa suhted

Tõsine diskussioon toimus Euroopa ja Venemaa suhete teemal. Esitati kaks raportit: üks lühiajaliste viisade väljastamise lepingu ning teine Euroopa ﾜhenduse ja Venemaa Föderatsiooni vahelise tagasivõtulepingu sõlmimise kohta. EL-i ja Venemaa suhted on praegu läbimas olulise tähtsusega ambivalentset etappi. Uue partnerlus- ja koostöölepinguga pärast 2007. aastat kaasneb ka mure inimõiguste pärast Venemaal.
Pikemas perspektiivis ei ole viisavaba reisimise kehtestamine kahe territooriumi vahel saavutatav, kui ei tagata demokraatliku õigusriigi põhimõtete austamist lepinguosaliste poolt. Viisaväljastamise lihtsustamise leping on Euroopa ühtse vabaduse, turvalisuse ja õigluse ideel tugineva naabruspoliitika praktiline väljendus.
Naabruspoliitika teiseks tähtsaks osaks on tagasivõtulepingute sõlmimine Eﾜ ja Venemaa Föderatsiooni vahel, mis tagab võimaluse illegaalselt riiki sisenenud inimene koduriiki tagasi saata.
Viisalihtsus hakkab kehtima esialgu vaid teatud kategooriatesse kuuluvate kodanike jaoks (ettevõtjad, ametlike delegatsioonide liikmed, üliõpilased, ajakirjanikud, autojuhid jm).

Euroopa majanduskasv hoogustumas

Sel istungjärgul on üritatud paika panna lühiajalisi suuniseid majandus- ja tööhõivepoliitikas. Esmakordselt pärast kuus aastat väldanud aeglast kasvu, seisakut või isegi tagasiminekut on Euroopa majanduslik areng silmanähtavalt hoogustunud. Neid positiivseid muutusi, mis kajastuvad ka tööturul, kus töötootlikkus on kahekordistunud ja tööpuudus 8% vähenenud, tuleks nüüd ära kasutada.
Teha on veel palju, näiteks elutsüklipõhise töötamise alal. Selle strateegia edasisel arutlusel fraktsiooni kõnelejana sõna võttes leidsin, et tuleb toetada Lissaboni strateegia kohandamist konkreetsete riikide tingimustele. Selleks et muuta peamiselt tsükliline majanduskasv Euroopa majandusarengu jätkusuutlikuks struktuuriliseks paranemiseks, tuleb liikmesriikidel jätkata vastuvõetud otsuste elluviimist suurema koostöö abil.
Päevakorras olnud raportis "Energiahinna tõusu makromajanduslik mõju" leiti, et kui Euroopa tahab säästa oma majandust energiahinna tõusu negatiivsete tagajärgede eest, peab tegutsema otsekohe. Energiaprobleem on viimastel aegadel lausa põletavaks muutunud: kui vajalikke meetmeid kiiresti ei rakendata, suureneb Euroopa sõltuvus energiaimpordist tänaselt 50 protsendilt 2030. aastaks 71 protsendile. Seega vajavad energeetiline infrastruktuur ja energiavarustus lähitulevikus ülisuuri investeeringuid ning on vaja tõsta energiatõhusust.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)