Eston Kohverist on kahju

Avalikkusele teatati, et Kohver viibis Eesti--Vene piiril salakaubaveo tõkestamiseks ja rööviti Vene eriteenistuse poolt Eesti territooriumilt. Aga miks ta viibis piiril üksinda, ilma julgestuseta, teades, et salakaubavedajad võivad olla relvastatud ning vähimagi kahtluse korral ka relva kasutada? Ja kui tal oligi julgestuseks üks või kaks kaaslast, miks nood ei sekkunud oma kolleegi kaitseks, nähes tema ründamist ning kinnipidamist Vene julgeolekuteenistuse poolt Eesti territooriumil ja vägivaldset viimist naaberriigi territooriumile? Miks Kohver ei kasutanud enda kaitseks teenistusrelva? Ja miks saadeti üliohtlikku ülesannet täitma mees, kel kodus neli väikest last? Selline on juhtunu ametlik, kuid väheusutav selgitus koos vastuseta küsimustega.

Eston Kohver võis piiril tõesti viibida ka üksinda, kuid mitte salakaubaveo tõkestamiseks, vaid kohtumiseks oma Vene-poolse agendiga. Sellele viitab temalt ära võetud 5000 eurot sularaha, mis ilmselt oli mõeldud agendile avansiks või tasumiseks saadud info eest.

Vene pool rõhutab, et Kohver korduvalt ületas Eesti—Vene piiri oma agendiga kohtumiseks ja et see on jäädvustatud ka filmilindile, olles seega tõsine, usutav ja ümberlükkamatu süütõend.

Rahvusvahelise üldsuse sekkumine Eston Kohveri vabastamiseks on hinnatav, kuid kahjuks sellised nõudmised pole enamasti saavutanud soovitud eesmärki. Näiteks 1974. a toimusid üle NSV Liidu loosungite ja punalippude all töötajate miitingud, kus nõuti Tšiili kompartei juhi Luis Corvalani vabastamist vanglast.

Eston Kohveriga juhtunust saab järjekordselt kasu USA, kellel nüüd on uus põhjus nõuda Euroopa Liidult Venemaa-vastaste sanktsioonide laiendamist. Kohverit ei unustanud äsja Tallinnat külastanud USA vabariiklasest senaator McCain, kes osales Vietnami sõjas lendurina, kelle lennuki tulistasid venelased alla ning kes andis argpükslikult end vietnamlastele viieks aastaks vangi.

A. KUUSIK, Järvamaa

Jaga |