Erakonna pressiesindaja - mis loom see on?

Kindlasti pole tegemist pelgalt sellega, et istuda telefonivalves ning oodata ajakirjanike küsimusi, et siis neile vastata. Tegelikult täidavad pressiesindajad tihti nii paljusid ülesandeid, et võime neile anda ka mitmesuguseid nimesid: infojuht, suhtekorraldaja, meediajuht, avalike suhete juht jne. Seega ei saa väga lühidalt ja kokkuvõtlikult kirjeldada ka pressiesindaja igapäevatööd.

Olen meediat jälgides tähele pannud hulgaliselt arvamusi, mis väljendavad nördimust erakondade suhtes. Siinkohal ei pea ma silmas inimese poliitilist eelistust, vaid just neid vaateid, mille järgi Eesti poliitika ja parteide tegevus polevat arusaadav ning ükski erakond ei väärigi poolthääli.

Usun, et selle arusaama muutmise, mis on tegelikkuses küllaltki keeruline ülesanne, peavad enda kanda võtma just erakondade pressiesindajad. Igapäevaselt meediast ülevaadet omavatel ning sellega sama tihti suhtlevatel inimestel on võimalus kasutada demokraatliku riigi neljandat võimu, et arusaadavalt tuua avalikkuse ette oma erakonna tegevus. Kas ja kuidas seda alustada ning läbi viia, jääb iga partei enda otsustada. 

Nii nagu ettevõtted tegutsevad mingis teatud valdkonnas, on ka erakondadel oma tegevusala - poliitika. Kaubandusketi pressiesindaja jälgib kindlasti pidevalt meediat, et teada saada, mida tema firma kauplemise kohta arvatakse. Mitte vähem tähtis pole ka see, mida arvavad konkureerivad kaubandusketid. Erakondadega on sama lugu - jälgitakse meediat, et teada saada, mida tehtavast poliitikast kirjutatakse. Niisamuti jälgitakse, mida arvatakse teistest erakondadest.

Kaubandusketid kasutavad konkureerimiseks võitlusvahendina hinda - hinna langetamine ja tõstmine võib panna tarbija üht või teist valikut tegema. Erakonnad konkureerivad aga oma poliitikas mitte hinna, vaid otsuste ja väljaütlemiste abil. Vastase kritiseerimine on täiesti normaalne poliitika osa ning tegelikkuses ka edasiviiv jõud. Erakond annab valimislubadusi ning arvustab teiste omi, selgitades valijale, miks just selle erakonna kasuks peaks otsustama.

Siit tuleneb järgmine probleem: kõige enam jäävad inimestele meelde valimislubadused. Valimiskampaaniad on suuremahulised ning Eestis ka küllaltki jõulise iseloomuga. Selge, et valijale tundub, et tema tuleb poliitikutele ja erakondadele meelde vaid enne valimisi. Vihjatakse, et perioodil, mil valimisi pole, on erakonnad ja poliitikud hiirvaiksed ning justkui tegelevad kõige muuga peale valijatele mõtlemise.

Poliitika ja seeläbi riigi jätkusuutlikkuse tagamiseks on tähtis saavutada tasakaal. Kui üks kaubanduskett langetab piimahinda suures ulatuses, siis läheb klient tõenäoliselt soodsama hinnaga piima ostma. Sellele aga, et liigodava hinna ning kliendi meelitamise taktika juures kannatab põllumees, kes oma toodangu eest õiglast hinda ei saa, tihti ei mõelda.

Sama lugu on poliitikaga - kui mõni erakond saab teistest palju rohkem kajastust, nii head kui ka halba, siis võidakse rikkuda poliitika tasakaal. Ebaaus kajastus meedias võib rikkuda valija tahtmise valida.

Erakonna pressiesindaja peab tundma oma tegevusala - poliitikat. Järjepidev meedia ja konkurentide jälgimine annab teada, kuidas partei poolt aetav poliitika jõuab sihtgrupini, valijateni. Paljude erakonna kommentaari vajavate olukordade tekkimisel jääb tihti reageerimiseks vähe aega ning pressiesindaja peab olema kiire, osav ja järjekindel. Kommentaari ehk meediakajastuse saamine võib õnnestuda, kuid võib ka mitte õnnestuda.

Nii peabki pressiesindaja olema pidevalt valvel ja valmis, et oma erakonna tegevust viia arusaadavalt valijateni. Samamoodi peab ta tegutsema siis, kui parajasti pole lähenemas valimisi - rahvas peab teadma, et teda ei ole unustatud. Lisaks on mõnikord vaja meediale meelde tuletada, et ka poliitika kajastamisel peab valitsema tasakaal.

Erakonna pressiesindaja aitab valijal valida.

KESKMÕTE: Erakonna pressiesindaja aitab valijal valida.

TAAVI PUKK, Keskerakonna pressiesindaja

Jaga |