Las Jostov ise räägib

KESKNÄDAL,      20. märts 2002


Koos Mõõdukate ja Isamaaliiduga opositsiooni läinud meedia ulub, et Eesti Põlevkivi juht Mati Jostov on astunud valitsevasse erakonda. Ja oleks, et siis veel Reformi, aga ei. Keskerakonda. See on juba liig!
Kas seesama meedia tegi ühtki halvustavat märkust, kui Isamaaliitu astus näiteks suurärimees Endel Siff või siis riigile kuuluva kultuurilehe peatoimetaja Mihkel Mutt? Ei teinud. Siis oli justkui kõik korras.
Selja taga Keskerakonna ja sellega normaalselt läbi saavate inimeste tümitamine on aga kujunenud normiks lisaks erameediale nüüd ka avalik-õiguslikes raadiokanaleis ja ETVs. Kesknädal annab seepärast sõna otse mehele endale. Las räägib oma lootustest, muredest ja põhjustest, mis kallutasid teda just Keskerakonda astuma.

Teie ametialast karjääri iseloomustab selge kannapööre säravast rahamaailmast nö maa alla - juhtima suurt tööstusettevõtet AS Eesti Põlevkivi. Milliseid mõtteid see aastate tagune otsus teis täna tekitab?

Tootmine ja tööstus on millegi loomine, on elu alus. Raha on selle organismi vereringeks. Kaks ja pool aastat tagasi tekkis soov end tööstusettevõttes proovile panna, juhtimis- ja saneerimiskogemus olid olemas, seepärast ka selline otsus. Rahamaailma tundmine on aga praegusele ametile kasuks tulnud. Nüüdisaja ettevõttes pole enam kõige olulisem tootmise otsene juhtimine, vaid eelkõige inimeste juhtimine, meeskonna loomine, rahavoogude juhtimine jne.

Teie eelkäija - Väino Viilup on elupõline ja kohapeal vägagi tuntud ja populaarne mäemees. Millises seisus võtsite Eesti Põlevkivi juhtimise üle? Millised probleemid seisavad teie ees nüüd, pisut aega peale kurikuulsa NRG tehingu katkemist?

Eesti Põlevkivi on kogu aeg professionaalselt põlevkivi kaevandanud, selles mõttes oli tegu täiesti korras ettevõttega. Küll polnud ettevõttes aga arvestatud sellega, et 1999. aastal ei kaevandatud põlevkivi mitte 30 miljonit tonni nagu nõukogude ajal, vaid 11 miljonit tonni aastas.
Ettevõttes oli liiga palju kulukohti, paraku nende tootmismahtude jaoks ka liiga palju töötajaid. Uue juhtkonna esimeseks ülesandeks saigi kulude kokkutõmbamine - mitmete ebapopulaarsete otsuste langetamine nagu kaevanduste sulgemine ja liitmine. Tänaseks peamiseks ülesandeks on toota nõnda, et põlevkivi omahind ei kasvaks vaid pigem langeks. Vastasel korral ei suuda me põlevkivienergeetikat hoida konkurentsivõimelisena.

Eelmise opositsiooni üks suurimaid "võite" oli elektrijaamade erastamisprotsessi luhtaminek selleks kolmikliidu poolt kavandatud tingimustel. Kuidas hindate selle tehingu ärajäämise mõjusid kogu Eestile tervikuna?

Selle tehingu ärajäämisel on Eestile pikaajalised ja tõsised mõjud, "päheistumine" on asendunud normaalsete majandusseadustega. Nüüd on Eesti energeetikas võimalik välja töötada strateegiat, ellu viia energiapoliitikat ning vajadusel läbi viia tegelikku erastamist. Üks asi on, et nüüd on võimalik üle vaadata elektri hind. NRG puhul olnuks tegu lihtsalt koloniaalpoliitikaga, kus suured ja valged pealikud oleksid sisuliselt minimaalse riski ja panuse juures teeninud põhjendamatuid kasumeid. Mis oleks saanud aga meie energeetilisest sõltumatusest?

Ikka veel sama tehingu teemadel. Mäletatavasti tekitas eestimaalaste seas suurt segadust ja pahameelt toona ajakirjandusse jõudnud teave selle kohta, et lisaks peadpööritavale elektrihinna tõusule oleks sellega kaasnenud ka põlevkivi varude "kinkimine" uutele omanikele. Vastas selline kava tõele ja mida see tegelikult endaga kaasa oleks toonud ja eesti energeetika arengule tähendanuks?

Vastab tõele, et NRG Energy taotles pangalaenu garantiiks ka Eesti Põlevkivi varasid, millega oleks kaasnenud ka põlevkivivarude pantimine. Sellega ei saanud ma mingil juhul nõus olla, kuna tegelikult oleks tekkinud olukord, kus äripartnerid oleksid olnud küll näiliselt võrdsed, kuid üks oleks olnud võrdseim. Musta stsenaariumi puhul oleks tekkinud olukord, kus kaevandusõigus oleks võinud minna ükskõik kelle kätte.

Kuidas hindate Eesti mõjukate poliitikute ja rohkem kui 163 000 inimese tegevust, kes oma allkirja julgesid kuumadel elektrisõja päevil protestinimekirja panna? Kas ja millist survet avaldati teile kui Eesti Energia monopoli ühe võtmeosa juhile?

See oli allakirjutanute poolt õige ja õiglane tegu. Tegemist polnud küll otseses mõttes vaprusega, küll aga näitas see samm, et inimestel on olemas südametunnistus. Oli tõepoolest survet, et Eesti Põlevkivi oleks tehingu osapooleks ning laenugarantiiks oleksid Põlevkivi varad ning varud ja et ma sellele alla kirjutaksin. Õnneks jäi surve siiski vaid verbaalsele tasandile.

Mida oleks Eestil tervikuna sellisest erastamisfiaskost õppida? Kas võib täna öelda kindlalt, millal tehti ja milles seisnes selle protsessi kõige suurem viga? Kes selle eest vastutab?

Suurim viga tehti sellega, et energeetikakompleksi hakati erastama vaid ühele pakkujale. Seepärast tekkis ka olukord kus erastaja hakkas esitama tingimusi ja mitte vastupidi. Üks viga tõi kaasa järgmised ja nii vajuti üha sügavamale sohu.

Tänaseks on Keskerakondlasest majandusminister Liina Tõnisson leidnud tasakaalu elanike maksuvõime ja Eesti Energia arenguvajaduste vahel. Oodata on pea poole väiksemat elektrihinna tõusu (tuli 25% !!!), mis mõistagi on meeltmööda enamusele eestimaalastele. Millega võib seletada seda, et sarnast lahendustepaketti ei pandud lauale Mart Laari poolt juhtiva valitsuse poolt?

Mart Laari valitsus vaagis ikkagi võimalusi viia lõpule elektrijaamade erastamine NRG-le. Elektri hinna sisse oli arvestatud ka NRG 12% tootlus. NRG tehingust loobus Laari valitsus vahetult enne tagasiastumist. Aga midagi ju püüti ka tollal teha - meenutagem kasvõi sotsiaalelektri ideed.

Miks te ikkagi liitusite just Eesti Keskerakonna? EPL on süüdistanud teid ju selles, et liitusite Keskerakonnaga enda ärihuvide kaitseks. Mille poolest erinevad teie jaoks Keskerakonna majanduspoliitilised tõekspidamised ja praktika mõne teise erakonna omast?

Võiks vastata, et tahtsin oma silmaga näha, kas Keskerakond koosneb tõesti "kollidest", millise pildi ajakirjandus on aegajalt maalinud. Oma ametikohal olen eelkõige riigi teener, võin öelda, et siin isiklikud ärihuvid küll puuduvad. Keskerakonna puhul on tegu tugeva erakonnaga, kuhu on minu meelest vaja juurde täiendavat majanduslikku mõtlemist. Seepärast otsustasin siin oma panuse anda.
Pean küll ütlema, et ma pole 100%-line Keskerakonna praeguse majanduspoliitika toetaja. Näiteks ei poolda ma astmelise tulumaksu ideed. Samas on lõhe rikaste ja vaeste vahel ühiskonnas üha suurenenud ning seda võiks leevendada tulumaksuvaba miinimumi tõstmise ning üldise maksumäära suurendamisega. Arvan, et säärased diskussioonid
erakonna sees pigem tervendavad teda kui vastupidi. Näiteks võiks tuua kasvõi arutelu ettevõtte tulumaksu ümber, kus rahandusminister Õunapuu ei poolda selles vallas kiireid muutusi, aga näiteks Olev Raju tahab ettevõtete tulumaksu taastada.

Olete Keskerakonna lihtliige. Mida ootate teie oma erakonnalt ja mida pakute omalt poolt erakonnale?

Arvan, et mõju saab olla vaid vastastikune. Erakonna mõju võiks olla suurem tööstus- ja äriettevõtete juhtide seas - inimeste hulgas kellest sõltub suure hulga töötajate saatus. Ja seda seltskonda huvitab just mingi erakonna vastuvõtlikkus uutele majandusideedele.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)