Eesti rahva hulk ja kvaliteet

19. november 2003


Rahvastikuminister PAUL-EERIK RUMMO kõne Riigikogus 11. novembril
Kesknädal avaldab lühendatult

Oleme rajanud oma rahvusliku eneseteadvuse Jakob Hurda poolt pandud nurgakivile, millesse on raiutud: kui meile pole antud saada suureks arvult, saagem siis suureks vaimult. Teisisõnu, oleme oma arvulise väiksuse sügavalt läbi tunnetanud ja orienteerunud kvaliteediarendusele. Ei saagi olla kahtlust selles, et meist igaühe tervis ja positiivsed väärtushoiakud, intellektuaalne ja moraalne kvaliteet, haritus ja hea tahe on kokkuvõttes tähtsam kui meie hulk ja kogumass. Ja maailma arenedes ning keerulisemaks muutudes järjest tähtsamaks just kvaliteet läheb. Aga sellegipoolest: kas oleme valmis tunnistama, et kuskil tuleb ette alampiir, millest väiksem hulk ei suuda enam kvaliteeti tagada ja me satume langusse nii ühes kui teises?

Alates 2000. a rahvaloendusest
on Eesti elanikkond vähenenud igal aastal 5000-6000 inimese võrra, ja kaugeltki mitte ainult teise ilma või teistele maadele lahkumiste tõttu. Sünde on olnud vähe. Ebaproportsionaalselt väiksed on just noorimad vanuserühmad, tulenevalt ligi 10 aastat kestnud sündimuse madalseisust. Noorima vanuserühma suurus on ainult 60% 2000. a omast.

Taasiseseisvunud Eesti
madalat sündimust on seletatud väärtushoiakute muutumisega, pereloomisega konkureerivate uute ahvatluste ja võimaluste tekkega noortele, majandusraskustega.
Vähem potentsiaalseid emasid - vähem ka lapsi. Igal nähtusel on põhjuseid rohkem kui üks ja demograafilised protsessid on tõesti pikaajalised. Seetõttu ilmneb ka nende mõjutamise tulemuslikkus täiel määral põlv-paar hiljem. Kui praegused vähesed lapsed jõuavad järglaste saamise ikka, hakkab sündide vähesuse pilt korduma nagu halvas unenäos. Selle vastu me täna enam ei saa. Kui aga suudame mõneks lähemaks aastakski sündide arvu suurendada, loome sellega võimaluse positiivse trendi tsükliliseks kordumiseks.

Suremusest
Eesti loomuliku iibe negatiivsus tuleneb ka surmade rohkusest. Me mitte ainult et ei jäta kohale tulemata, vaid läheme ka ruttu ära. Suremus Eestis on peaaegu pidevalt suurenenud alates juba 1970. aastast. Praegune pilt on ümmarguselt 10 sündi ja ligi 15 surma 1000 inimese kohta.
Surma kui bioloogilise protsessi loomuliku osaga pole poliitiliselt midagi pihta hakata. Kuid mis meid peab vägagi huvitama, on varajased, sh vägivaldsed surmad, nende põhjuste analüüs. Tõdegem, et keskmine eluiga Eestis ei ole oluliselt kasvanud juba viimased kolmkümmend aastat.

Rändest
Ei sisse- ega väljaränne näi olevat viimasel ajal nii suur, et rahvastiku üldarvu või selle koostist väga märgatavalt mõjutada. Integratsioonipoliitiliste vajadustega seonduva kolmandiku Eesti elanikkonnast moodustavad jätkuvalt peamiselt nõukogude okupatsiooni aastail sisserännanud ja nende järglased. Pöördudes korraks tagasi sündide-surmade dünaamika juurde, saab rääkida vastavate näitajate järkjärgulisest ühtlustumisest eestlaste ja mitte-eestlaste vahel pärast massilise sisserände lakkamist. Mäletatavasti oli muulaste sündimus okupeeritud Eestis eestlaste omast kõrgem ja suremus madalam, tulenevalt sellest, et immigreerusid eeskätt nooremad täiskasvanud. Hetkel on pilt ühtlustunud.

Regionaalpoliitiliselt
on oluline silmas pidada ka siserännet, s.o liikumist riigi piires. Hetkel on meil olemas tabelid kahe rahvaloenduse, 1989. a ja 2000. a, võrdlevate andmetega. Laias laastus näitab see Eesti elanike silmatorkavalt suurt paiksust: 91,2% inimestest, kes olid Eestis mõlema loenduse ajal, elasid jätkuvalt samas maakonnas. Kui tohin siia lisada isikliku mulje, siis tundub, et viimastel aastatel on mobiilsus kuigivõrd kasvanud.

Euroopa taust
Iive on negatiivne põhiliselt meiega võrreldavates Ida-Euroopa siirderiikides. Ka Lääne-Euroopa riikides on sündimus reeglina allpool taastetaset, kuid seda kompenseerib madalam suremus, mis koostoimes annabki põhjuse rääkida Euroopa rahvastiku üldisest vananemisest. Viimane on "tänu" meie lühikesele elueale meile täna veel suhteliselt võõras probleem, kuigi töötajate ja pensionäride suhtarv 1,6:1 on juba kehv küll.
Kuid veel sündimusest Euroopas. Aastal 2000 ületas see taastetaseme ainult kolmes riigis - Türgis, Albaanias, Islandil, kus seda seletatakse põhiliselt traditsiooniliste hoiakute püsimisega. Suhteliselt heast sündimusest saab aga rääkida ka mõnes moodsamas Lääne-Euroopa riigis, kusjuures Prantsusmaa, mõnede Põhjamaade, Luksemburgi ja Hollandi puhul on seda põhjendatud teadlike poliitikate rakendamisega.

Me oleme lähtunud arusaamast,
et demograafiliste protsesside stiihilisusele vaatamata on võimalik neid soodsamate tulemuste saamiseks teatud määral mõjutada. Oleme läbi vaadanud suurel hulgal teemaga seonduvaid arengukavasid, strateegiaid, leppeid ja lepete projekte, programme, tegevuskavasid ja kontseptsioone, mis on koostatud erinevate institutsioonide poolt ja vastu võetud viimaste aastate jooksul.
Seejuures ei taha ma öelda, nagu need dokumendid oleksid tühja täis. Neis on head tahet ja arvestatavaid ideesid erinevail üldistus- ja rakendatavusastmeil. Puudub aga koordineeritus ja läbiv telg, mis hajususe korrastaks. Sellest puudusest tahaks küll üle saada.
Rahvastikupoliitikale on vaja seada selged strateegilised eesmärgid, et me ei jookseks, pea laiali otsas, mitmes suunas korraga ega takerduks ka pisinokitsemistesse, mis ehk mingis lõigus mingis suhtes midagi hetkeks parandavad, kuid pikemas perspektiivis on mõttetud või isegi kahjulikud.

Ettevalmistatav dokument
määratleb kolm üksteist täiendavat eesmärki. Esiteks: saavutada sündimuse tõus taastetasemeni. Teiseks: saavutada nii naiste kui ka meeste keskmise oodatava eluea ja keskmise puudevaba eluea tõus vähemalt Euroopa keskmise tasemeni. Kolmandaks: saavutada rahvastiku soodus soolis-vanuseline struktuur kogu Eesti Vabariigi territooriumil.

Sündimuse taastetaseme
teemat juba puudutasin, see on kõige muu alus. Keskmine meeste elukestus Eestis ei ületa 63 aastat, mis on 11 aasta võrra vähem Euroopa Liidu liikmesmaade keskmisest. Naiste keskmine elukestus, 75 aastat, on Euroopa omale lähemal. Nii emotsionaalselt kui pragmaatiliselt oleks eelistatavam nii sooliselt kui põlvkondlikult tasakaalustatum rahvastik. Selle eesmärgi poole püüeldes tuleb silmas pidada kahte tõsiasja: seda, et Euroopa keskmine on seni pidevalt n-ö eest ära läinud (eluiga on pikenenud aasta võrra iga kümnendi kohta) ja see tendents näib jätkuvat, ja teiseks seda, et asjana omaette, ilma sündide arvu olulise tõusuta või siis nooremate põlvkondade impordita, tähendab keskmise eluea kasv rahvastiku üldise vananemise süvenemist koos kõige sellest tulenevaga.
Kolmas eesmärk - et rahvastiku soolis-vanuseline struktuur oleks võrreldavalt soodus ja võimalikult ühtlane kogu riigi territooriumil - eeldab väga tugevat eeltööd regionaalsel tasandil.
Et nende eesmärkide poole liikuda senisest teadlikumalt ja koordineeritumalt, on vaja teatud eeltingimusi.
Siiski ei saa elu vahepeal seisma panna, mis tähendab, et need tingimusedki tuleb kujundada käigult. Nimetan põhilised neist:
a) Registrite ja andmebaaside korrastatus; statistiliste andmete hõlmavus, operatiivsus, metodoloogiline võrreldavus ja tõrgeteta ligipääsetavus selleks õigustatud isikuile.
b) Otsustamise teadmuspõhisus. Tuleb määratleda rahvastikuteaduste koht Eesti teadussüsteemis ning tagada nende jätkuvus ja areng.
c) Õigusaktide eelnõude eelhindamine nende võimaliku mõju seisukohalt demograafilisele olukorrale. Ja muidugi ka järelseire.
d) Demograafia-alane koolitatus. Mõjude prognoosimine ja hindamine eeldab vähemalt põhimõistete ja -metoodikate tundmist.
e) Rahvusvahelised kontaktid ja informeeritus.
f) Üldsuse mõistev häälestatus. Mingeid poliitikaid, eriti kui need peavad mõjutama kogu rahvastikku hõlmavaid protsesse, ei saa edukalt rakendada üldsuse ükskõiksuse või teadmatuse korral.
g) Finantseerimise ja tulemuslikkuse hindamise selgus ja koordineeritus.
Läbivaks teljeks, mille ümber need meetmed ja neist tuletatavad tegevused suuresti koonduvad, on pere- ja tööelu ühildamine. Mitte töö või lapsed, vaid töö ja lapsed on see mõttemudel, mis on ühiskonnas vähehaaval jälle võimust võtmas, mis on vaieldamatult konstruktiivne ja mida on niisiis mõttekas ka riiklikult toetada. Inimelu on tervik. Meil ei oleks lootustki rahvana püsima jääda ja kuhugi välja jõuda, kui me ei võta oma mõtlemises ja praktikas maha pingeid normaalse inimese kahe põhivajaduse vahelt. Üks neist on vajadus saada järglasi, et oma elu edasi kanda. Teine põhivajadus on vajadus end teostada ja arendada, rakendada oma võimeid ja oskusi.
Need vajadused kuuluvad olemuslikult ühte ja peaksid ühte kuuluma ka igapäevapraktikas. Perekesksete väärtuste jätkuv kujundamine ühiskonnas, lastega töötajate vajadusi arvestava töökeskkonna kujundamine, väikelapsega kodus olijale tema senise tööga seonduva vanemahüvitise maksmine, laste päevahoiuvõimaluste avardamine - need kõik on sammud, mis võimaldavad inimesel tunda rõõmu nii lastest kui tööst ja ühtlasi tagavad materiaalse toimetuleku laste üleskasvatamiseks.

Lõpuks nimetan mõned tegevused, mis tuleks ära teha 2004. aastal. Mõistagi vanemahüvitise ja laste sünniga seostuva õppelaenukustutuse ning kogumispensioni toetamise rakendamine; kõige selle jaoks on olemas nii eelarveraha kui rakendusmehhanismid. Rööbiti sellega aga järgmiste mudelite väljatöötamine, et panna alus edasiliikumiseks. Kõigepealt uue, efektiivse ja eesmärgipärase peretoetuste skeemi väljatöötamine, eesmärgiga rakendada see nii ruttu kui võimalik. Laste arvu arvestava riiklike pensionide väljamaksmise mudeli väljatöötamine. Kindla süsteemi väljatöötamine vanemapoolse ülalpidamiskohustuse täitmise tagamiseks (lihtsamalt öeldes: alimendid). Väikelaste päevahoiu alternatiivmudelite väljatöötamine. Õigusliku regulatsiooni ja meetmete väljatöötamine lapsendamise lihtsustamiseks, hooldusperede süsteemi korrastamiseks, professionaalse perehoolduse rakendamiseks ja lastekodude järkjärguliseks asendamiseks perehooldusega. Viljatusravi kulude riikliku kompenseerimise mudeli väljatöötamine ja võimalikult kiire rakendamine. Narko- ja alkoholisõltuvuse ennetamise ja rehabilitatsiooni detailsete tegevuskavade väljatöötamine. Seda kõike koos kuluarvestuste ja rakendusmehhanismidega.

Lugupeetud rahvasaadikud. Peame oma hääbumistrendi peatama. Meile on tähtis nii hulk kui kvaliteet.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)