Eesti kui Euroopa tiigrikutsu allakäik [9.]

9. LUGU

On 2009. aasta suve lõpp. Europarlamendi valimistel sai Reformierakond väljareklaamitud kolme koha asemel ühe. Keskerakonnal jäi kolme saadiku häältest puudu vaid 14. Need läksid kaduma Palupera vallas, kus valimiskomisjon reeglite vastu eksis, kuid suures hirmus võimaliku kolmanda kesksaadiku ees jättis Riigikohus kordusvalimiste võimaluse arutamata. Eesti valimissüsteem ja valimiste keskkomisjon täitsid oma rolli taas ideaalselt -  nagu ka esimese presidendi valimiste päevil, kui Arnold Rüütel kunstlikult Lennart Meri ees nurka mängiti -, seekord jäeti Keskerakond väljateenitud kolmandast saadikukohast lihtsalt ilma.

Prohvet Savisaar segab

Kui poleks Edgar Savisaart, kui kerge oleks  Eesti asja ajada! Keegi ei kaitseks pensionäre ega üürnikke, keegi ei astuks vaeste eest välja, keegi ei ehitaks pealinna üürikortereid, keegi ei looks uusi töökohti, keegi ei püüaks suhelda Venemaaga, keegi ei saaks teistest rohkem hääli, keegi ei nõuaks suuremaid sotsiaaltoetusi, keegi ei kritiseeriks valitsust, keegi ei häiriks hämaraid tehinguid riigivaraga.

Aga Savisaar on, ja valimistel keegi temast võitu ei saa! Küll aga õnnestub Tallinna linnapea „maha mängida" meedias - ükskõik, mida ta ka ütleks, ikka on see valesti ja paha.

Kui Savisaar tegi juba 2008. aasta algul ettepaneku makseraskustesse sattunud eluasemelaenudele riigipoolset abi pakkuda, sattusid meedia ja äriringkonnad lausa šokki. Kuidas - riik hakkab rahvast aitama!? Kui paar kuud hiljem tuli samasuguse ettepanekuga välja USA president George W. Bush, kiideti teda Eesti ajakirjanduses taevani.

Kui Savisaar hakkas toetama pealinna eakaid ühekordse toetusega, et leevendada kiiret hinnatõusu, mis esmajärjekorras vanemat põlvkonda puudutab, mõisteti ta hukka. Nüüd teeb samamoodi enamik omavalitsusi. Eelmises peatükis võis lugeda, et 250 dollari suurune ühekordne toetus on ka USA-s sisse seatud.

Juba aasta alguses rääkis Savisaar kokkuleppe-valitsusest, kus oleksid esindatud kõik poliitilised jõud ja kes suudaks Eesti kriisi pisutki talutavamaks muuta.

Kui Savisaar hakkas Tallinnas kiires korras looma uusi töökohti ning trammi- ja trollipargis need sündisidki, hakati linnapead süüdistama valimiskampaania korraldamises ja näiteks Võru linnavalitsus teatas lausa ajalehes, et nemad küll sellisele teele ei lähe...

Savisaar on kakskümmend aastat rääkinud väikeettevõtluse ja ekspordi toetamise vajadusest. Alles nüüd tärkas sama idee ka majandusminister Partsi peas.

Suhtekorraldaja Janek Mäggi tunnistas 2008. aasta 10. novembri Linnalehes: „Savisaare kirjutatu on tõesti mõnigi kord prohvetlik. Asjad, milles konkurendid on Savisaare seisukohti konkreetsel ajahetkel rumalaks pidanud, on tagantjärele osutunud arukateks või täppiminevateks."

Edgar Savisaar pole kunagi suurte sulidega ühte mängu mänginud ja selle eest on talle ka haledalt kätte makstud. Kas seaduse muutmise või skandaali lahtipäästmise teel jõutakse pärast valimisi ikka Savisaare kõrvaldamiseni.

Hinnatõus trumpas Euroopa üle

Kui keegi püüab täna veel tõestada, et Eesti hädad algasid maailma rahandusprobleemidest ja maailma kinnisvara ülehindamisest, võtku suhu lonks vett ja lugegu mõttes kümneni. Kinnisvara hinnatõusus mängisid Eesti ausad ja teotahtelised poisid Euroopas esimest viiulit. Ühegi riigi puhul ei saa rääkida nii kiirest kinnisvarahindade tõusust kui Eestis, kinnitas rahvusvahelise  kinnisvarauuringute firma raport. 2004. aastal kerkisid majade ja korterite hinnad Eestis 24% ning 2005. aastal 28%. Seda Inglismaa 2%, Soome 7% ja Poola 10% vastu. Vaid Taanis tõusid 2004. aastal kinnisvarahinnad 12%, kuid Saksamaal 2005. aastal need hinnad koguni langesid 2% võrra. Seega -  edukate narkokullerite, juveelivaraste ja prostituudivahendajate maana tuntust kogunud Eesti sai neil aastail kuulsaks ka ülbete kinnisvaramaaklerite poolest. Maha müüdi kõik, mis majamoodi välja nägi. Ja raha muudkui tuli.

„Paljudel on näol särav naeratus, sest raha tuleb mühinal," kirjutas 6. juunil 2006 Postimehe majanduskommentaaris Aivar Reinap. „Rahva käes oleva rahamassi suurenemisest aimu saanud töösturid ja kaupmehed kruvivad vaikselt hinda üles ja 4,7 protsendini tõusnud tarbijahindade tõus annab sellest selgelt märku."

Samas kommentaaris kõlas ka üks esimesi avalikke  hoiatusi, et ega pidu igavesti Eesti õuele jää. "Mõni uljaspea võib ju loota, et Eesti suudaks kihutada ka pikemat aega kümneprotsendilise kasvutempoga, kuid tõenäolisem on kraavisõit ehk tagasilöögid. Suur kasv majanduses võib olla lõputult keev nõiakaev või siis hoopis üleajav pudrupott, kus puder peagi põhja kõrbeb ja kärsahaisu levitab."

(Järgneb)

 HEIMAR LENK

heimar.lenk@riigikogu.ee

[esiletõste]   Mõni uljaspea võib ju loota, et Eesti suudaks kihutada ka pikemat aega kümneprotsendilise kasvutempoga, kuid tõenäolisem on kraavisõit ehk tagasilöögid.  Suur kasv majanduses võib olla lõputult keev nõiakaev või siis hoopis üleajav pudrupott, kus puder peagi põhja kõrbeb ja kärsahaisu levitab.

Jaga |