Aeg esitada küsimusi

MAX KAUR,      08. jaanuar 2003




Keskerakond kujundab suhtumise Euroopa Liitu astumise kohta selle aasta juunis toimuval partei kongressil

Riigikogu võttis eelmise aasta lõpul vastu otsuse, mille kohaselt rahvahääletus Euroopa Liiduga ühinemise kohta tuleb 14. septembril. Rahva käest oodatakse vastust küsimusele "Kas Teie olete Euroopa Liiduga ühinemise ja Eesti vabariigi põhiseaduse täiendamise seaduse vastuvõtmise poolt?".

Üks vastus kahele küsimusele

Hääletussedelil on kõigepealt riigikogu 74 liikme poolt mais algatatud põhiseaduse täiendamise seadus, mis lubab Eestil Euroopa Liiduga ühineda ja jõustub kolm kuud pärast välja kuulutamist. Sellele järgnebki küsimus, millele tahetakse saada vastust. Kolmandaks on sedelil vastusevariandid "Jah" ning "Ei".
Esialgne kava nägi ette kahe referendumi korraldamist ühel päeval. Esimesel oleks
küsitud rahva arvamust põhiseaduse täiendamise, teisel otseselt EL-iga ühinemise kohta. Nüüd siis tehakse asi selgeks ühe küsitluse ja ühe küsimusega.
Mõned poliitikud põhjendavad 14. septembri valikut mitme asjaoluga. Esiteks peaks selleks ajaks mööduma piisavalt aega liitumislepingu allkirjastamisest, mis võimaldab sellega tutvuda. Liitumisleping on kavas allkirjastada 16. aprillil Ateenas Akropolise jalamil. Peaminister Siim Kallas ütles Riigikogu infotunnis, et selles dokumendis on ligi 1000 lehekülge. Teiseks jääb siis piisavalt aega lepingu ratifitseerimiseks nii EL-i liikmesmaades kui ka Eestis. Kolmandaks on selleks ajaks Riigikogu valimistest möödas küllalt aega, et vältida EL-iga ühinemise küsimuse seostamist Riigikogu valimistega.

Kongress otsustab suhtumise

Keskerakonna seisukoht Eesti Euroopa Liiduga ühinemise kohta selgub erakorralisel kongressil, mis peaks toimuma selle aasta juunis. Erakonna esimees Edgar Savisaar meenutas eelmise aasta lõpus Postimehe artiklis, et partei teatas sellest juba aasta tagasi. "Keskerakonna ligi 8000 liiget ei mõistaks seda, kui erakonna juhtkond teeks niivõrd tähtsa otsuse nende selja taga," kirjutas ta.
Savisaar põhjendas erakonna seisukoha alles suvel väljaütlemist Riigikogu valimistega, mida tema hinnangul poleks õige muuta euroreferendumiks. "Traditsiooniliselt käsitletakse parlamendivalimistel eeskätt sisepoliitilisi küsimusi,"
lisas ta. Savisaar põhjendas erakonna otsuse tegemist suvel ka sellega, et liitumisläbirääkimiste tulemuste ja -tingimuste analüüs alles käib ning kindlasti kestab see veel mõnda aega.
Kuigi ta ei arvanud, et valitsus ja läbirääkimisdelegatsioon oleksid oma tööd halvasti teinud, ei olnud ta täiesti rahul põllumajandust puudutava osaga. "Ma ei ole iga kord kindel, kas EL-is pakutavad põllumajanduskvoodid kindlustavad põllumajanduse ja maaelu jätkusuutlikkuse," kirjutas ta. "Tõesti, enamik kehtestatud tootmismahte on
suuremad või vähemalt sama suured kui praegused mahud. Kas aga ei peaks arvestama mitte praeguseid, vaid kümne aasta taguseid tootmismahte?"
Keskerakonna otsuse nihkumise peapõhjusena nimetas ta aga suveräänsuse küsimust ja Eesti rolli tulevases Euroopas. "Mulle on küll tähtis, kas Eesti säilib EL-is iseseisva riigina või mitte," kirjutas Savisaar. "Üks peamisi põhjuseid, miks on vara teha lõplikku otsust, on see, et Euroopa tuleviku konvent ei ole veel selgeks vaielnud liidu
institutsionaalset tulevikku."
Keskerakonna esimees toetas partei aseesimehe Peeter Kreitzbergi arvamust, et ühinemisdokumentides oleks kirjas ka Eesti õigus EL-ist välja astuda, kui rahvas kunagi peaks seda soovima. Savisaare sõnul on oluline ka see, kuidas
see põhimõte on sõnastatud.
Seega oleks viimane aeg alustada tõsise diskussiooniga Euroopa Liidu sisu kohta ja esitada küsimus - kas me astume ikkagi riikide liitu või tulevasse liitriiki?

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (8)