Ilvese kasuvanaonu seisis karmi käega presidendi eest

20. september 2006


Hans Rebane, Riigipea institutsiooni vajalikkusest. Päevaleht, 17. märts 1926, nr. 75

Kõiges halvas on süüdi pahempoolsed erakonnad

/…/Meie peaminister-riigivanem on (aga) täielikult riigikogu produkt ja rohkem riigikogu täidesaatva komisjoni esimeheks kui iseseisva valitsuse juhiks./…/

/…/Aga öeldakse, et riigivanem on ju riigipea ja sellena peaks ta kõrgemal seisma erakondadest. Huvitaval kombel on just meie pahempoolsed erakonnad, kes igaks juhuks riigipead omal ajal eitasid ja selle survel meie praegune põhiseadus loodi, riigivanemast kui riigipeast kõnelema hakanud./…/

Tarvidus presidendi ainuvõimu järele

/…/Meie põhiseaduse mõtte ja nagu tema sisemise struktuuri järele, kus on maksvusel täieline parlamendi ainuvalitsus, oleks loogilisem olnud panna riigi esitamise ülesanded mitte valitsuse juhi, vaid riigikogu esimehe peale.
Milles on seisnud meie riigivanema kui riigipea funktsioonid? Ainult välisesitajate käest volituste vastuvõtmiseks ja – näituste avamises ja paraadide vastuvõtmises. Seda on ometi vähe, ehk õigemini, mitte midagi./…/

/…/On aga meil tarvidus riigipea järele ja see tarvidus on kasvamas isegi pahempoolsetes ringkondis, selle tarvidust on alla kriipsutanud ka hiljuti möödunud põllumeeste ja rahvaerakonna kongressid, siis tuleb meil riigipea alles luua!
Kuidas seda teha ja kas selleks võimalusi ei paku ka meie praegune põhiseadus, selle üle mõtete vahetamine ei oleks mitte ülearune./…/

Toimetuselt: Hans Rebane oli tollal nime poolest sõltumatu Päevalehe peatoimetaja.


Karmi käega põhiseaduse kallal

Riigikogu Põllumeeste Kogude rühma eelnõu seletuskirjast Eesti Vabariigi Põhiseaduse muutmiseks, 27. september 1926

Põhiseadus ei kõlba kuhugi
/…/Suurimaks, üldiselt tunnustatud puuduseks meie põhiseaduses on see, et ta täidesaatva võimu liiga rippuvaks on teinud seadusandlisest võimust, ülekaalu, peaaegu absolutistlise võimu viimasele andes. /…/
/…/Riigipea instituut puudub meil täiesti, kuna selle funktsioonid on ära jaotatud riigikogu ja valitsuse, resp. valitsuse juhi – riigivanema vahel./.../
Valitsusel enesel ei ole mingit seljatuge iseseisva, rahvaesitusest mitterippuva riigipea näol, kes võib tarbekorral rahva poole pöörata; valitsuse moodustamine on meil igal tingimisel ja isegi selle isiklise koosseisu määramisel täiesti seadusandlise võimu meelevalda antud./…/

President mitte Riigikogust, vaid rahva valikul

/…/Käesolev eelnõu näeb ette presidendi instituudi sisseseadmise Eestis.
Kuid meil ei ole siis mitte viga parandatud, kui meie tahaksime saada omale riigipea ehk presidendi varju, nagu ta seda mitmes uues riigis, eriti Lätis, Leedus, Poolas. Ka need maad on oma vea ära tunnud ja Poola ongi presidendi võimu laiendamisele asunud.
Et presidenti iseseisvamaks teha, seks on kõigepealt tarwilik, et ta mitte seadusandlise võimu ehk paremal korral mõne laiemapinnalise esituskogu poolt, vaid rahva poolt otsekohe hääletamise kaudu valitud oleks, nagu ta seda on ?hisriikides ja uute konstitutsioonidega riikide hulgast Saksamaal./…/

Riigikogu, käi laiali!

/…/Enesest mõistetavalt peab presidendil olema riigikogu laialisaatmise õigus, kui ta näeb, et riigikogu tegevus rahva enamuse soovidele enam ei vasta ehk riigikogu mõne elulise tähendusega seaduse vastu võtab, mida rahva enamus mitte ei poolda./…/

Riigikogu on liiga suur

/…/Ka on tarvis riigikogu liigete arvu 100 pealt 75 peale vähendada. Seda veel vähemaks teha ei ole enam otstarbekohane, kuna siis riigikogu rahvaesituse iseloomu kaotaks, kus kõik rahva tähtsamad voolud ja meeleolud esitatud peaksid olema ja peale selle liiga väiksearvuline riigikogu tarvilist sisemist struktuuri omada ja tagajärjerikkamalt seadusandlist tööd teha ei saaks. Ainult kokkuhoidmise pärast riigikogu veelgi vähendada võib just vastuoksa riigile kulukamaks minna, kuna sarnasel korral rahvaesitus töövõimetu saaks./…/

Noorte valimisõigust tuleb piirata

/…/Riigikogusse ei taha eelnõu suuremaid muudatusi tuua, välja arvatud punkt, et valimisõiguslised mitte 20-, vaid 23-aastased alles on. Ei ole soovitav, et meie põhjamaa kliimas, kus täieealiseks saamine hilisem, riigi saatuse üle otsustamine, juba 20-aastaste kätte on usaldatud./…/

A. Jürman
H. Rebane

Toimetuselt: 1926. aasta suvel Riigikokku valitud Hans Rebasest sai kohe üks Konstantin Pätsu parempoolsete Põllumeeste Kogude tippjuhte. 1926. aasta PK põhiseaduse muutmise eelnõu elu lõppes koos III Riigikogu volituste lõppemisega 1929. aastal. Veelgi drastilisemal moel ilmusid aga sarnased ideed välja Pätsu diktatuuri päevil.


Katkendid on valitud Rahvusarhiivi ja Tartu Ülikooli raamatust „Eesti Vabariigi sisepoliitika 1921–1929. Dokumentide kogumik", koostanud Jüri Ant, Eeri Kessel, Ago Pajur. Tallinn–Tartu 2002.

FOTO:
T.H.Ilves Hans Rebase mälestuskivi avamisel Ärma talus 19. augustil 2006. Ajalehe Eesti Elu (Toronto) 8. september 2006 internetiväljaandest.

Viimati muudetud: 20.09.2006

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (11)