Riigikogus kõneles Tõde

Keskfraktsiooni algatusel kokku kutsutud istungi arutlusteemaks oli - õiguse riive Eestis. Tegelikult tuli ettekannetest ja arutlusest välja: meie õigust pole mitte riivatud, vaid see on põhja lastud (meie laevapommitamismänguritest valitsejate poolt).

Istungi lõpul võtsid rahvasaadikud M. Stalnuhhin ja A. Riisalu oma elust võetud emotsionaalsete näidete abil õiguseväänajatelt viimasedki relvad. „Oh, sain nüüd minagi kolleeg Glikmani suu läbi teada meie õiguskorra armetusest!" hüüatas juristist valitsusparteilane I. Gräzin.

Kes tahaks elada riigis, kus kodanikud on üksnes süüdistatavad, kel pole õigusabi ega -kaitset? Kus iga teine kodanik on kohtu poolt karistatud (Eesti on statistiliselt maailmas kriminogeenseim riik!). Kus jõustruktuuride (kapo, prokuratuur) poolt läbi viidud kohtueelsed menetlused on inkvisitsioonilised (!) - juristide seas on selline määratlus muutunud juba tavaliseks. Kus süüdistust esitamata võib inimesi vangikongis hoida kuid ja isegi aastaid(!) ning kus alusetult süüdistatute rehabiliteerimine praktiliselt puudub.

Sedastati, et isegi paljukirutud nõukariigis oli õigussüsteem kohati parem.

Riikliku tähtsusega küsimuse arutelu kandis üle Tallinna TV, kuid riigitelevisioon ei pidanud seda oluliseks! Öeldagu veel, et Tallinna TV-d pole vaja! Aga mis veelgi hämmastavam - kogu ülejäänud Eesti meedias valitses/valitseb selles küsimuses suur vaikus. Üksnes TV3 inforibalt leidsin lause: „Keskerakond kaebas Riigikogus Kapo peale." See ütleb meie praeguse ajakirjanduse kohta kõik: tegelikult ei soovigi meedia Eesti elu muutmiseks midagi ette võtta ja kannab vastutust praeguse viletsuse eest.

HANS PALKMAN, Pärnumaa

Jaga |