Miks tüdrukud lähevad Eestist ära?

Noori naisi on vähe!

Eesti rahvastiku üldstatistika järgi ei tohiks Eestis mehel olla naise leidmisega probleeme. Kuid tegelik olukord on hoopis teine. Kui vaadata Eesti rahvastikupüramiidi, siis noori naisi, kellega võiks peret luua, on hoopis vähem kui mehi. Naiste osakaalu suurendab suur hulk naispensionäre, kes on oma panuse ühiskonnale juba andnud.

Probleeme põhjustab ka asjaolu, et mehi ja naisi elab piirkonniti erinevalt. Näiteks on suurlinnades rohkem neide kui maapiirkondades, sest noored naised liiguvad enam maalt linna – ülikooli, tööle, õnne otsima. Mehed on paiksemad, n.ö kolkapatrioodid, kes nii kergelt oma esivanemate elukohast ära minna ei soovi, kuigi linnas võiks nemadki eluga hõlpsamini hakkama saada, sealhulgas paremat ja tasuvamat tööd leida.

Naised otsivad kvaliteeti

Samu põhjusi võiks minu arvates leida ka Eesti naiste lahkumisest välismaale. Naised otsivad aktiivsemalt võimalusi, kuidas oma elukvaliteeti parandada, ning selleks ei kannatata alati oodata, kuni Eesti ühiskond jõuab samale järjele, nagu on juba Lääne-Euroopas või Põhja-Ameerikas. Paistab, et eesti mehed on naistest suuremad kodumaa- ja kodukandi-patrioodid. Kuigi esmapilgul tundub see olevat pisut karm hinnang kujunenud olukorrale. Lisaks n.ö kolkapatriotismile on oma osa ka sellel, et suur osa eesti meestest ei pruugi olla nii head suhtlejad kui meie naised, kes hõlpsamini sõlmivad kontakte välismaalastega. Kuid pigem arvan, et välismaa mehed, kes üldiselt on temperamentsemad tänu oma lõunamaisemale loomusele, on palju pealetükkivamad ega “anna alla”, kui näevad selliseid kauneid naisi nagu võib leida vaid Eestis.

Välismaa mehed jooksevad tormi

Olles suhteliselt palju reisinud, pean tunnistama, et eesti naised on tõesti maailma ühed kaunimad. Pole ime, kui kõik mehed neile “tormi jooksevad”. Eesti naised on naiselikud – nad pole muutunud tänapäeva feministlikus maailmas mehelikeks, vähemasti mitte veel. Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas ringi käies on üsna tihti ette tulnud olukordi, kus mehel ja naisel on nii välimuselt kui ka käitumise poolest üsna raske vahet teha, kuigi sealgi leidub keni ja naiselikke naisterahvaid.

?hesõnaga, nõudluse ja pakkumise suhe – kui majandustermineid kasutada – on suurelt eesti naiste kasuks ja meie meeste kahjuks, hoolimata asjaolust, et linnapildis võime näha liikumas palju tütarlapsi.

Vahepeal on tunne, et meie mehed on löönud käega ega tahagi hakata konkureerima välismaalastega, kes üritavad naistele kõike ette ja taha ära teha ning kelle sissetulekud võimaldavad paremat elujärge. Selle asemel hakkavad Eestis mehepojad jooma ning ennast elatakse välja autoroolis gaasipedaali vajutades.

Loomulikult ei suuda meie üleminekuühiskonnas keskmine Eesti mees, kes peab palju enam panustama oma riigi ülesehitamisse, saades selle eest palju väiksemat töötasu, konkureerida “sensuaalsete” välismaa meestega, kes on majanduslikult hästi kindlustatud ning kelle argipäevamured sarnanevad pigem nende “tibide” omadele, kes näiteks ei leidnud poest piisavalt ilusat roosat sviitrit või pole oma uue soenguga rahul.

Keegi peab ju meie riigi siiski üles ehitama – kõik ei saa välismaale põgeneda ja tulla tagasi siis, kui siinne elustandard on sama kõrgel kui rikastes riikides.

Eesti mehe elu pole meelakkumine, kuid sellele vaatamata peame rohkem tähelepanu pöörama meie õrnemale soole, teda enam väärtustades.

/esiletõsted/

Noored naised liiguvad enam maalt linna – ülikooli, tööle, õnne otsima.

Eesti naised on naiselikud ega ole muutunud feministlikus maailmas mehelikeks.

HENRI KASELO,

Keskerakonna Noortekogu Akadeemilise Ühenduse esimees

/pildiallkiri/ 

Noorte naiste konveier Eestist Läände ei näita aeglustumise märke.  Rikkad ja terved välismaa poissmehed ootavad liini teises otsas iludusi Eestist ja panevad noorikud tanu alla.

Jaga |