(Meie) venelased ja meie

DIMITRI KLENSKI,      25. august 2004


Lugupeetud Kesknädala toimetus!
Võrreldes teiste Eesti lehtedega avaldab just teie väljaanne artikleid, mis paistavad silma kaine mõistuse ja õiglustunde poolest, kuid samas ka tasakaalustatud suhtumisega keerulistesse Eesti sise- ja välispoliitika probleemidesse. Viimasel ajal aga olen täheldanud lehes ühekülgset (julgen väita: primitiivset) suhtumist Venemaasse ja kohalike mitte-eestlaste probleemidesse.

"Vene küsimus" on eelkõige Eesti ühiskonna küsimus

Väidan, et jutt ei ole mingist Venemaa "sopast", "valelikkusest" ega "pahatahtlikkusest". Kõik on palju lihtsam – kahjuks meie Eesti riik (ka Läti) ise annab põhjust end rünnata. Enamik meie poliitikuid teevad niisuguse näo, nagu meil midagi hullu kohalike venelastega ei juhtu. Kuid juhtub ju!

Meenutan Tartu Ülikooli professor Jaan Rossi selle aasta aprillis Postimehes avaldatud lugu "Essee: Meie ja venelased", mille meie üldsus ja intelligents tavapäraselt ja häbiväärselt maha vaikis. Eks ka seepärast, et ei leitud vastuargumente.
Tsiteerin: "… muulaste seas on Eestis tööpuudus oluliselt suurem kui eestlaste seas. Et nende keskmine palk on umbes veerandi võrra madalam kui eestlastel. Et noorte muulaste keskmine haridustase on hakanud maha jääma noorte eestlaste omast. Et narkomaania ja prostitutsiooni levik muulaste seas on eestlastega võrreldes palju ulatuslikum. (Mis on üht kõrget politseijuhti ajendanud avaldama mõtet, et venelased olevatki prostitutsioonile kui pahele vastuvõtlikumad kui eestlased.) Et nad on ühiskonnas toimuvatest protsessidest palju halvemini informeeritud kui eestlased. Ja lõpuks, et meie valitsuses tavaliselt puuduvad muulastest ministrid ning, et venelaste hulk riigiametnike seas ei vasta sugugi venelaste osakaalule kogu rahvastikust."
Kui kurja ikkagi tunnistatakse, siis antakse mõista, et need olevat venelaste oma probleemid, mida nad ise peaksid lahendama. Selles mõttes on eriti küüniline väide, et kohalikud venelased, kes ei ole Eestiga rahul, võiksid Venemaale suunduda, kuigi nad seda ei tee kas või sellepärast, et materiaalselt on võrreldes Venemaaga Eestis hea elada. Kuid see, nagu ka venelaste poliitiline vaikimine, ei tähenda, et nad ei tunneta alandamist ja ahistamist.
Peame üks kord tunnistama, et kolmandik mitte-eestlasi on MEIE omad, et nende probleemid on Eesti probleemid. Kuid pole veel midagi taolist kuulnud üheltki meie poliitikult.

Erandiks võib pidada vaid Edgar Savisaart
Vaid Edgar Savisaar leiab mehisust tunnistada probleemi, nagu ta oma raamatus "Usun Eestisse" juba 1999. aastal kirjutas: "Korduvalt on tõstatatud küsimus sellest, et Euroopa Liidu liikmesriigis elav mittekodanik või välismaalane peaks omama kodanikega võrdset liikumisvabadust ja ta peaks saama võrdselt tööd leida."
Ja veel: "Sellest tulenevad ka Euroopa soovitused Eestile, et siin leitaks moodused, mille abil kodakondsust mitteomavate isikute arv Eesti territooriumil alaliselt elavate isikute seas oleks minimaalne /…/ sest demokraatliku Euroopa arusaamade kohaselt saab riik maksimaalsel määral tagada inimõigusi ainult oma kodanikele …"
Järeldused sellest: "Olukorras, kus Eestis on hakanud toimima kaks omaette seisvat ühiskonda, nopib Venemaa diplomaatia rahvusvahelisel areenil plusspunkte ja teab, et talle on kindlustatud mõjusad hoovad Eesti valusaks pigistamiseks …"
Ja edasi: "Võib arvata, et kui kodakondsusküsimuses leitakse kompromiss, siis paraneksid Eesti-Vene suhted kiiresti."
Kõik on selgemast selge. Ent raamatu ilmumisest möödunud viis aastat pole praktilisi positiivseid muutusi toonud. Ka see on fakt. (Kas selle valulise punkti äratoomine ja soov sellest tsiviliseeritult lahti saada, mitte aga Keskerakonna liidri autoritaarsus, ei olegi üks põhjusi, miks Savisaart Eesti poliitikas "valgeks vareseks" peetakse?)
On suur viga otsida tonti ainult Venemaal. Ehk alustame iseendast?

Kuidas me "monstrumile" demokraatiat õpetada lubasime
Kuid elus on kõik vastupidi. Mõned poliitikaga seotud prominendid on lausa hüsteeriliseks muutunud.
Peaminister Juhan Parts: "Kindlasti ei ole see mure Baltimaades elavate venelaste pärast, vaid midagi muud."
Europarlamendi liige Toomas Hendrik Ilves: "Ma usun, et suudame selles puuduses teha korrektiive, et ELi välispoliitiline joon oleks Venemaa suhtes vähem naiivne ja kriitilisem."
Kolumnist Kaarel Tarand: "Sest praegu on just kriitiline aeg, mil tuleb veel paarkümmend aastat vastu pidada, enne kui algab Venemaa impeeriumi lagunemise järgmine ja viimane vaatus."
Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson: "Kui me vaatame rahuga pealt Venemaa taandumist autoritaarsesse arengufaasi, võime ühel päeval avastada, et strateegilise partneri sildi all oleme kasvatanud üles üliohtliku monstrumi."
Taoline upsakus ja lühinägelikkus pole ainult lapsik, vaid ka ohtlik Eesti riigile ja meie rahvale. Igal juhul tavalist inimest paneb küll imestama, kuidas siis nende suviste avalduste taustal võis veel hiljuti meie välisminister Kristiina Ojuland reklaamida lubadust kohe pärast euroliitu astumist hakata Venemaad kasvatama? Tõesti, kuidas saab "monstrumile" demokraatia selgeks teha? On ikka lapsik küll. Ja ega siis Läänes nii rumalad ka ei olda, et hakatakse Venemaad niisama kuulama. Eks asi ole ikka selles, et on mida kuulata.

Eesti sai euroliitu avansina
Asjakohane on sentents, mille esitab Kesknädalas ära trükitud avalikus kirjas Eesti Vabariigi peaministrile Heiki Kortspärn Kambjast: "Kui Venemaa on ajanud nii sise- kui välispoliitiliselt Eestit ja Lätit süüdistavat poliitikat, siis Eesti poliitika on olnud kahepalgeline: üks pool (arglik, alandlik ja leplik) välisilmaga suhtlemiseks ning teine (pseudopatriootlik, õigustusi otsiv või suisa valelik) oma rahva rahustamiseks."
Väga täpne on ka Heiki Kortspärna küsimus: "Kui Venemaal pole õigus, siis miks paljud varem meie suhtes sõbralikult käitunud riigid ELis ja OSCEs Eestile selja on pööranud?" Kas vastus ei ole selles, et meie sõbrad Läänes lubasid meil astuda euroliitu avansina, teades, et pärast 1. maid hakkab Eesti lubatud vähemusrahvuste probleeme kiiresti lahendama?
Igal juhul on meie tänane hoiak kõige rumalam, sest me eitame seda, mis on kõigile nähtav.
Järgneb

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (15)