Poliitiliste muutuste aasta

Sellesuvisel jaanipäeval tabaski Euroopat ja kogu maailma ootamatusena uudis, et Suurbritannia kodanikud on otsustanud oma riigi Euroopa Liidust lahkumise kasuks, rahvakeeli – otsustasid Brexit’i kasuks. Skeptikud ennustasid Euroopa Liidu kohest lõppu, Suurbritannia pankrotti, väljarännet ja vähemalt poolte börside kokkuvarisemist. Tänaseks näeme, et midagi sellist pole juhtunud – vahetus vaid Suurbritannia valitsus. Kardetud lahkulöömine toimub rahumeelselt ning pika perioodi jooksul.

Oktoobri lõpul toimusid korralised parlamendivalimised Leedus, kus täiesti ootamatult võttis ülekaaluka võidu Talurahva ja Roheliste Liit, keda eelmises Seimis esindas vaid üks saadik. Valimisvõit andis neile aga koguni 56 kohta. Erinevad hinnangud leiavad, et tegemist oli põhiliselt protestivalimistega senise võimuliidu vastu. Tänaseks on võitjail moodustatud valitsus koalitsioonis sotsiaaldemokraatidega.

Vaid mõni nädal hiljem, 8. novembril pandi punkt pikalt kestnud presidendivalimiste kampaaniale Ameerika Ühendriikides. Vastupidiselt kõikide uuringufirmade, poliitikaekspertide ja meediaväljaannete kindlale Clintoni-eelistusele valiti USA 45. presidendiks ärimees Donald Trump. Oma kampaanias endale jõulisi, tihti ka paljusid solvavaid väljaütlemisi lubanud Trumpi võit näitas selgelt ameeriklaste tüdimust seniaetud poliitikast. Esmase ehmatuse möödumisel asuti otsima põhjust, miks keegi ei suutnud ennustada kohati ekstsentrilise Trumpi võitu, ning nenditi, et küllap inimesed ei julgenud lihtsalt avalikult öelda, et nad tegelikult soovivad riigi poliitikasse sedavõrd radikaalset muutust.

Juba järgmisel päeval, 9. novembril toimus tähelepanuväärne sündmus ka meie kodusel poliitikamaastikul – Taavi Rõivasest sai Mart Laari järel teine Eesti peaminister, kellele Riigikogu on avaldanud umbusaldust. 63 parlamendisaadiku poolthäälega lõpetati Reformierakonna 17 aastat vastu pidanud jõupositsioon valitsuses ning anti neile võimalus parlamendiopositsioonis vähemalt järgmiste Riigikogu valimisteni mõtteid koguda. Senised valitsuskoalitsiooni partnerid IRL ja SDE väljendasid selgelt, et Reformierakonna juhtimisel Eesti seisakust välja ei saa ning et nii pole nad nõus edasi minema. Selle kaotusvalu traagikat võis igaüks näha, kui reformierakondlastelt hakkas järjepanu tulema sõnavõtte ning ilmuma kirjutisi, mis ähvardasid riiki pankroti, julgeolekukriisi ja veel paljude muude kohutavate hädadega. Iga kaotus on esialgu kibe, kuid loodetavasti lõpeb seesugune paanikakülvamine peatselt.

Kõik need poliitilised muutused, kaugemal ja kodumaal, võib kokku võtta mõttega: rahvas ootab muudatusi ning pole rahul tekkinud seisakuga. Nii nagu Trumpi kampaanialause oli „Teeme Ameerika jälle vägevaks!“, ootavad ka Eesti inimesed, et „peenhäälestamise“ asemel muutuks abivajajate elu käegakatsutavalt paremaks ning kinnijooksnud majandus hakkaks jälle hoogu koguma. Hetkel pole veel selge, milline on uue valitsuskoalitsiooni lepe ning kuidas jaotuvad ministriportfellid, kuid kindlalt võib öelda, et riik saab uue hingamise. Seda on Eestile väga vaja.

KESKMÕTE: Kõik poliitilised muutused, nii kaugemal kui ka kodumaal, võib kokku võtta: rahvas ootab muudatusi ning pole rahul tekkinud seisakuga.

KALEV KALLO, Tallinna Linnavolikogu esimees

Jaga |