Veel kord kaitseväe reformist

TIIT KIVIKAS,      01. oktoober 2003


Meie erakonnakaaslase Sven Mikseri kirjutis 2. septembri Postimehes tõstatas terava küsimuse kaitseväereformi teemadel ja seda põhimõtteliselt kahes suunas (aspektis). Kas tugineda Eesti riigi kaitsmisel palgaarmeele või jätkata senisel kursil, s.o orientatsiooniga territoriaalkaitse põhimõttele ja kohustuslikule ajateenistusele.
18.-21. septembrini 2003 toimus Lätis, Siguldas üheksa Läänemeremaa reservohvitseride organisatsiooni iga-aastane ühisseminar "Baltic Talks", millest ka mina osa võtsin.
Olgu siinjuures märgitud, et 18. novembril 2000. aastal kirjutasid Eesti Reservohvitseride Kogu (EROK), Leedu Reservohvitseride Assotsiatsioon (LKRA) ja Läti Reservohvitseride Assotsiatsioon (LRVA) alla koostööleppele, mis sätestab vajaduse koordineerida ühist tegevust rahvuslike armeereservide arendamisel.
Ühisseminaril levis samuti arusaam, et alustatud armeede reformimise põhisisuks on ajateenijate teenistusse kutsumise lõpetamine.
Kuna oleme reservohvitseridena n-ö "kahekordsed kodanikud", tunnetasime eriti teravalt sellise suundumusega kaasnevat ohtu meie kodanikukasvatusele, rahva kaitsetahtele ning riigikaitsevõimele.
Kolme Balti riigi reservohvitserid toetavad NATOga ühinemisega kaasnevat kaitsevägede reformimist. Samas rõhutame, et NATO kriteeriumide ja nõuete täitmine ei nõua meilt üldisest ajateenistusest ega reservväest loobumist, meie rahvuslike kaitsejõudude ümberformeerimist elukutseliseks palgaarmeeks ning totaalkaitse põhimõtetest loobumist.
Üldisest ajateenistusest ja totaalkaitsest loobumises näeme kaasnevat otsest ohtu Balti riikide sõltumatusele ja rahvuslikule julgeolekule. Selline plaan hakkaks samuti väärama meie kodanikuühiskonna kui terviku edasist arengut.
Sellele reservohvitseride ühisele avaldusele kirjutasid alla leitnant Heino Piirsalu meie reservohvitseride kogu juhatusest, Läti poolelt kolonel Juris Dalbinsh ja Leedu poolt kolonelleitnant Jonas Kliauza.
Balti riikide reservohvitseride avaldus, mis pälvis kõigi seminarist osavõtjate toetuse, edastatakse kõikide Balti riikide parlamentidele ja valitsustele, samuti ka poliitilistele parteidele.
Tahaksin veel kord rõhutada, et rahu tagamine ja Eesti riigi kaitsmine on nii riiklike struktuuride kui iga kodaniku kohustus. Kes aga ei taha toita ega katta oma armeed, hakkab seda tegema juba võõra armee heaks.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)