Barcelona protsessi tormiline aastakümme

ENN EESMAA,      07. detsember 2005


Niinimetatud Barcelona protsessile pandi alus ühisdeklaratsiooni vastuvõtmisega selles kaunis Kataloonia linnas. 28. novembril 1995. aastal allkirjastasid ülla dokumendi tollase Euroopa Liidu liikmesmaade ning 12 Vahemere-äärse riigi välisministrid. Protsessi efektiivsust on hinnatud mitmeti.

Umbes poole aasta eest võtsin osa kahest enamjaolt paralleelselt toimunud rahvusvahelisest seminarist Brüsselis. Mõlemal oli juttu ka Barcelona protsessist. Kümne aasta eest oma riikide välisministritena deklaratsiooni allkirjastanud Benita Ferrero-Waldner Austriast ja Hispaania esindaja Xavier Solana, tänase euroliidu välissuhete tipptegelased, hindasid toimunut teineteisest sõltumatult diametraalselt erinevalt.

Rikas Euroopa toetab Vahemere riike
Üksmeelsed ollakse tavaliselt selles, et rohkem on saavutatud majandus- ja finantssfääris, vähem sotsiaalvaldkondades ja ühiskonna demokratiseerimisel.
Ometi on ka lõhe rikaste Euroopa riikide ja vaesemate Vahemere maade vahel mitte vähenenud, vaid suurenenud. Barcelona protsessi esmaeesmärgiks on loomulikult olnud poliitilise ja julgeolekukoostöö arendamine. Rahu ja stabiilsuse tagamiseks on Euro-Vahemere regioonis alati toetatud ja kaitstud demokraatiat ja inimõigusi.
Rikas Euroopa Liit on Vahemere riikidele aastaid andnud majandusabi, ennekõike arenguprojektideks. Eriti toetatakse tööstuse, veemajanduse, transpordi ja energiamajanduse arengut. Jõu ja nõuga aidatakse lahendada ka keskkonnaprobleeme ning IT-alaseid võimekusi tekitada või turgutada.
Erinevatele võimalustele vaatamata valitseb koostöös võrdsete partnerite põhimõte, sest põhiosa eesmärkidest on seatud pika perspektiiviga ning seotud üleminekuga avatud turumajandusele. Koostöösse on kaasatud ka Euroopa Komisjon, mis tagab Euroopa poolse protsessi sujuvuse. Kõik tahab ju ettevalmistust, koordineerimist, ka kontrolli.
Euroopa Liidu põhiinstrumendina Euro-Vahemere koostöö elluviimisel kasutatakse meile üsna tuttavate PHARE ja TACISE programmi analoogi MEDA, millega tehti algust juba ligi kümne aasta eest. Praegu on lõppjärgus selle programmi teine osa, mis on eriotstarbelisi finantse jaganud ligi kuue miljardi euro jagu. Vahemere lõunaranniku riigid on viimase seitsme aasta jooksul euroliidult saanud kokku kaheksa miljardit eurot. Kui järgmiste aastate finantsperspektiivides suudetakse kokku leppida, kahekordistub see hiigelsumma.

Eesti Barcelona protsessis
Regionaalse koostöö kõrval ei unustata kahepoolseid suhteid, millest ju kõik alati algab.
Praegu kuulub Barcelona protsessi liikmeriikide hulka 35 maad. Lisaks euroliidu riikidele ka Vahemere-äärsed Alzheeria, Egiptus, Iisrael, Jordaania, Liibanon, Maroko, Süüria, Tuneesia, Türgi ning Palestiina omavalitsus. Vaatlejana osaleb aktiivselt, vahest ka agressiivselt Liibüa.
Eesti on Barcelona protsessis osalenud Euroopa Liiduga ühinemisest peale. Oleme lähtunud sellest, et Vahemere regioonis toimuvad arengud mõjutavad Eestit otseselt, stabiilne areng Lähis-Idas on oluline garantii kogu Euroopa ja maailma julgeolekule.
Eesti on alati toetanud initsiatiive, mis genereerivad poliitilist tahet, liikumaks avatuma ühiskonna poole. Toetust oleme avaldanud Barcelona protsessi niinimetatud teise samba eesmärkide elluviimisele. Majandus- ja finantskoostöö osas pooldame seega Euro-Vahemere vabakaubanduspiirkonna loomist aastaks 2010. Alati oleme olnud valmis jagama Eesti positiivseid reformikogemusi ning seda ongi mõned meie esindajad edukalt teinud mitmeski riigis.

Iisrael ühe laua taga Palestiina, Süüria ja araabia maade poliitikutega
Barcelona protsessi parlamentaarse koostöö tasand käivitus Ateenas läinud aasta märtsis, mil loodi Euroopa Liidu ja Vahemere riikide Parlamentaarne Assamblee EMPA. Olen algusest peale esindanud selles organisatsioonis Riigikogu.
Assamblee tegevuse kaudu koordineeritakse jätkuvalt Barcelona protsessi juhtimist, kulgu ja edukust. Üksmeelselt oleme kinnitanud Kultuuridevahelise Fondi põhikirja, sest regionaalsel koostööl on ka tugev intellektuaalne mõõde.
Üksmeelse arvamuse kohaselt loob Euroopa Liidu laienemine uusi võimalusi partnerluseks ja koostööks. Äsja Barcelonas toimunud EMPA protsessis osalevate riikide parlamentide esimeeste kohtumisel tehti sellest tööst esimesi kokkuvõtteid. Ene Ergma palvel esindasin Barcelonas Riigikogu mina. Kokkuvõtteid tehti kõigi kolme pidevalt tegutseva töörühma tegevusest. Neist esimeses arendatakse poliitilist, julgeoleku- ja inimõigustealast koostööd, teises keskendutakse majandus- ja finantssfäärile, unustamata sotsiaalprobleeme ja haridust. Kolmas töökomisjon püüab parandada regiooni rahvaste elujärge, luua senisest paremaid kontakte erinevate kultuuride vahel.
Loomulikult tuleb silmas pidada, et EMPA ei tegele seadusloome ega täitevvõimuga. Assamblee ülesandeks on arvamuste kujundamine, suhtlemine ja ideede pakkumine. See on üks väheseid rahvusvahelisi foorumeid, kus kõrvuti Iisraeli esindajatega töötavad ning esitavad oma seisukohti Palestiina, Süüria ning teiste araabia maade parlamendipoliitikud.

Aafrika arendab demokraatiat
Viimati toimunud töökohtumisel Maroko parlamendis Rabatis võtsid tulised mõttevahetused sedavõrd ohtlikke pöördeid, et Iisraeli saadikud ähvardasid EMPA protsessist koguni väljuda.
Võtsin teiste hulgas sõna minagi, rõhutades oma sõnavõtus dialoogi jätkamise hädatarvilikkust. See on alati parem kui relvavõitlus ja pommiplahvatused tänavail või bussides.
Siinkohal tuleb tervitada hispaanlaste ideed niinimetatud tsivilisatsioonide alliansi loomiseks. Sedakaudu moodustaksid riigid koalitsiooni, milles usulistest tõespidamistest kõrgemale seatakse solidaarsus terrorismivastases võitluses.
Riikide tasandil tegid Barcelona protsessist selles olümpialinnas kokkuvõtteid koostöös osalevate maade presidendid ja peaministrid. Eestit esindas kohtumisel, mis järgnes vahetult parlamendi esimeeste kokkusaamisele, peaminister Andrus Ansip.
Sellelgi kohtumisel rõhutati heaolu ja stabiilsuse vööndi loomise ja kaitsmise vajalikkust ühenduse välispiiride läheduses. Selle eesmärgi saavutamiseks on majanduslikul ja piirkondlikul koostööl erakordselt suur tähendus.
Vastu võeti deklaratsioon terrorismi kohta, milles rõhutatakse, et terrorismi ei saa millegagi õigustada ega seostada ühegi rahva või religiooniga. Vastu võeti viie aasta tööplaan, mis Barcelona protsessis osalevaid riike kohustab arendama demokraatiat. See on eriti vajalik Aafrika suurte araabia riikide Alzheeria, Egiptuse ja Tuneesia puhul.

Riigikogu väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa EMPA komisjonide töökohtumisel Rabatis.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)