Millest see tihti kahtlane kaup küll valmis segatakse?

Virde kääritamine on pikk protsess. Tänases kapitalismis on aeg kallis, ja „sorts” piiritust tehases õllesse valada on rahaliselt palju odavam. Võta siis pärast kinni, kas vajalik mahuprotsent kääritati või lisati hoopis kärakat.

Õlletootmises on ka see omapära, et nimeline õlu veetakse välismaalt suurte tsisternidega mõnda Ida-Euroopa tehasesse, kus toimub villimine purkidesse-pudelitesse. Eks tee peal vedelik ikka veidi lahtub, aga kunagine tarkus aitab hädast välja.

Pole usutav, et mingi kontrollilabor selle viguri avastaks, sest nemad mõõdavad alkoholi protsenti. Küllap see klapib, ja niimoodi ostabki tarbija kuulsaid õllemarke!

Teadlased on ka veini viie minutiga valmis sünteesinud. Mida joob Ida-Euroopa, mida tarbivad need vabakssaanud rahvad, pole alati teada.

Eestis müüdavad konjakid ja brändid on sageli hallitusemaitsega. Seega arvatavasti mingi tootmispraak? Hullem veel on toorme küsimus. Millest see tihti kahtlane kaup valmis segatakse?

Asja võttis Euroopa Liidu tasemel üles Slovakkia peaminister Robert Fico, kes sõnas, et Lääne-Euroopas ja Ida-Euroopas saadav kaup, eriti aga toit, pole võrreldavad, kuna idapool on kauba kvaliteet märksa kehvem. Fico viitas Euroopa Liidu pressikonverentsil näiteks sellistele toodetele nagu kalapulgad, kohv ja pesuloputusvahend, vahendas The Times. Fico sõnul on idaeurooplastel aeg nõuda sama kvaliteetset toitu, millega on harjutud Lääne-Euroopas.

 Peaminister tõi näiteks, et Slovakkias müüdavatel Iglo kalapulkadel on kalasisaldus 58%, kuid Austrias müüdavatel 65%. Pakk seda toodet kaalus idas 280 grammi, läänes 300 grammi, kuid hinnaks oli mõlemal juhul 2 eurot ja 99 senti.

 Visegradi grupi riigid – Poola, Tšehhi, Slovakkia ja Ungari – on korduvalt kurtnud, et rahvusvahelised toiduettevõtted tarnivad nendele madalama kvaliteediga toodangut kui Lääne-Euroopasse, kuigi toodebrändid on identsed. Toiduettevõtete väidetavat suhtumist nimetas Poola ajaleht Gazeta Prawna Nutella’st ja Sprite'ist rääkivas artiklis "toidurassismiks".

Taani ettevõte Tulip Food Company pidi näiteks põhjendama, miks nende lihakonservide sisu on Saksamaal ja Tšehhi Vabariigis erinev. Saksamaal sisaldas konserv ainult sealiha, kuid Tšehhis müüdavasse oli sisse pandud ka kanalihamassi. Firma selgitas, et muudab oma tooteid vastavalt sellele, millised on iga maa "maitse-eelistused, nõudlus ja hinnad".

Viimane pauk meie turul on Mulgi Õuna poolt müüdav Kuldrenett ja Renett – õunasort, mida ei tunne isegi Polli aiandusuuringute keskus! Mulgid on juba jõudnud uusteadusesse!

Oht varitseb ka toiduõlide ostmisel. Eriti kahtlased on oliiviõlid. Müügil on palju võltstooteid.

Õpetuseks meile siin Maarjamaal: Tallinnast autoga Helsingisse sõita tuleb kõvasti odavam kui Hiiumaale. Soomest tuleb osta ka pesupulbrit, nõudepesumasina-tablette, jahu, maitseaineid, riisi, kohvi. Need kaubad tulevad meelde esimese hooga, aga niisuguseid asju on veelgi, kus hinna ja kvaliteedi vahe väga suur.

Kesknädal

[fotoallkiri]   HEA NÄIDE: Erinevad uuringud on tõestanud, et 70% USA-s müüdavatest oliivõlidest on sisuliselt võltsid. Suurfirmad segavad sisse päevalilleõli, canola õli jt odavaid õlisid. Lisaks värvitakse ja lõhnastatakse õlisid sünteetiliste ainetega. Ja seda kõike kasumite nimel. Suur osa neid võlts-oliivõlisid on müügil ka Eesti kauplustes. Foto explo-re.com

Jaga |